Võistle "Agenda" presidendiralli mälumängus Eiki Nestoriga ({{commentsTotal}})

Eiki Nestor joonistamas Autor: jevi.ee
{{1471257136000 | amCalendar}}

Raadio 2 uudistemagasin "Agenda" alustab presidendikandidaate tutvustav mälumängusarjaga "Presidendiralli". Esimeses osas astub üles Sotsiaaldemokraatliku erakonna kandidaat Eiki Nestor. Igal kuulajal ja lugejal on võimalik võistelda siin interaktiivses mälumängus.

Raadio 2 ja ERRi multimeedikud pakuvad ka kuulajail ja lugejail võimalust kaasa mängida ning võrrelda enda teadmisi presidendikandidaadi omadega.  

Küsimused kandidaadile jagunevad viide teemakategooriasse:

Eesti asi (kõik oluline kodumaast)

Vaba riik (25 aastat taasiseseisvunud Eestit)

Välisilm (olulisemad sündmused ja nimed välispoliitikas)

Popkultuur (teemad, mis ennekõike kõnetavad Eesti noori)

Varia (siit ja sealt nurgast)

Iga õigesti vastatud kategooria küsimus annab 20 punkti, mis teeb maksimaalseks punktiskooriks 100. Mängu ehk ralli võidab enim punkte teeninud kandidaat. Head mängimist!

 

 

Mida rääkis presidendikandidaat Eiki Nestor Eeva Essele saates "Agenda"?

Esmalt presidendivalimistest ja kampaaniategemisest:

Eiki Nestor ütles, et kui presidendivalimised peaksid valijameestekogusse minema, on ta selleks valmistunud seni koos teiste kandidaatidega, kuid üksi pole ta vallast-valda erinevate valijameestega kohtumas käinud.

„Ma olen päris kindel, et kogu see presidendralli, mis ei ole selline otsevalimine nagu USAs, on mõjus ja hea, et tutvustada presidendikandidaate laiemale üldsusele. Küll olen ma teist meelt, et sellega annaks muuta 101 riigikogu liikme või valijameeste mõtteid. Neil on küllalt kindlalt teada, kelle poolt nad hääletavad riigikogus kui ka valijakogus.“

Nestor usub, et kui olla nii kaua poliitikas olnud nagu tema – 24 aastat – siis teda tuntakse piisavalt, et mitte teha eraldi kampaaniat. Endast kõneleda ja end tutvustada on tema hinnangul ilmselt vaja neil kandidaatidel, kes pole olnud poliitikas sedavõrd kaua.

Mis on Eesti inimesel muret?

Eesti inimese peamistest muredest kõneldes ütles Nestor, et laias laastus on need samad, mis on olnud aastaid. Praegu on kõige põletavamad teemad ikkagi ilmselt igapäevane toimetulek, sissetulekud, noortel inimestel õppimine.

Viimasel paaril aastal on aga üha enam päevakorda tulnud ka välispoliitika küsimused, mis on tõstatunud Ukraina kriisi ja Lähis-Idas toimuvaga.

Laiemat pilti vaadates näeb ta, et Eestil on saatusekaaslastest riikidega läinud väga hästi, ehkki Põhjamaade poole vaadates on meil veel pikk tee minna. Iseäranis peaks Eestis pöörama tähelepanu sellele, kuidas tagada inimestele võrdsed võimalused toimetuleksuks, töötamiseks ja hariduseks olenemata sellest, milline on inimese sotsiaalmajanduslik taust või elukoht. „Nende võrdsete võimaluste pakkumistega jääb Eesti riik Põhjamaadest maha, aga saatusekaaslaste riikidega võime end täitsa võrrelda,“ ütles Nestor.

Mida mäletate 20. augustist 1991?

Putši ajal korraldas Nestor koos mõttekaaslastega bussikoondises putšivastase streigi. „Streigi organiseerimine on kaunis tõsine töö ja see võttis kogu mu aja,“ rääkis Nestor, kes toona ei olnud veel tegev poliitikas.

„Kui Tartus, Pärnus või Viljandis oli seda lihtne korraldada, siis Tallinnas mitte nii väga.“ Kuidagi ei saanud aga lubada ka olukorda, kus transpordiametiühing oleks putši vastu streikinud, aga bussid sõidavad.

Abikaasa olla 20. augusti hommikul veel meelde tuletanud, et kuigi suvi on veel soe, tasub sooje riideid kaasa võtta. Nestor meenutab, et nii toona toimitigi: hommikul tööle minnes valmistuti kõigeks ettetulevaks, sest hommikul ei pruukinud teada, kuhu sa õhtul välja jõuad. „See oli võimas ja ilus päev,“ meenutab Nestor ja lisab: „Need on hetked, mis jäävad kõige rohkem südamesse.“

Eesti kõige suuremad välispoliitilised väljakutsed?

Eesti kõige suurem välispoliitiline väljakutse on Nestori hinnangul avatud demokraatliku maailma ühtsus.

„Kõik see, mis on selle suuremat koostööd tegeva Euroopa ja läänemaailma vastu suunatud, on Eestile kui mitte ohtlik, vaid ka lausa kahjulik. Kõige suurem välispoliitiline väljakutse on see, et ei tuleks tagasi 1930ndad aastad, kus kõik riigid ajasid oma asja, kus meil olid küll sõbrad, kuid ei olnud liitlasi.“

Need ohud ei ole ka praegu kuhugi kadunud, nentis Nestor. Presidendil on võimalik neil teemadel kaasa rääkida rohkem kui nii mõnelgi teisel poliitikul.

Toimetaja: Eeva Esse, Marju Himma



Liisi Koikson elust Londonis: hindan inimesi, kes jaksavad seal olla pikki aastaid

Liisi Koikson avaldab uue heliplaadi "Coffe for One", millel kõlavad esmakordselt ka lauljatari enda salvestatud laulud. Mitmed lood on inspireeritud Koiksoni Londoni perioodist.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.