Võistle "Agenda" presidendiralli mälumängus Eiki Nestoriga ({{commentsTotal}})

{{1471257136000 | amCalendar}}
Eiki Nestor joonistamas
Eiki Nestor joonistamas Autor/allikas: jevi.ee

Raadio 2 uudistemagasin "Agenda" alustab presidendikandidaate tutvustav mälumängusarjaga "Presidendiralli". Esimeses osas astub üles Sotsiaaldemokraatliku erakonna kandidaat Eiki Nestor. Igal kuulajal ja lugejal on võimalik võistelda siin interaktiivses mälumängus.

Raadio 2 ja ERRi multimeedikud pakuvad ka kuulajail ja lugejail võimalust kaasa mängida ning võrrelda enda teadmisi presidendikandidaadi omadega.  

Küsimused kandidaadile jagunevad viide teemakategooriasse:

Eesti asi (kõik oluline kodumaast)

Vaba riik (25 aastat taasiseseisvunud Eestit)

Välisilm (olulisemad sündmused ja nimed välispoliitikas)

Popkultuur (teemad, mis ennekõike kõnetavad Eesti noori)

Varia (siit ja sealt nurgast)

Iga õigesti vastatud kategooria küsimus annab 20 punkti, mis teeb maksimaalseks punktiskooriks 100. Mängu ehk ralli võidab enim punkte teeninud kandidaat. Head mängimist!

 

 

Mida rääkis presidendikandidaat Eiki Nestor Eeva Essele saates "Agenda"?

Esmalt presidendivalimistest ja kampaaniategemisest:

Eiki Nestor ütles, et kui presidendivalimised peaksid valijameestekogusse minema, on ta selleks valmistunud seni koos teiste kandidaatidega, kuid üksi pole ta vallast-valda erinevate valijameestega kohtumas käinud.

„Ma olen päris kindel, et kogu see presidendralli, mis ei ole selline otsevalimine nagu USAs, on mõjus ja hea, et tutvustada presidendikandidaate laiemale üldsusele. Küll olen ma teist meelt, et sellega annaks muuta 101 riigikogu liikme või valijameeste mõtteid. Neil on küllalt kindlalt teada, kelle poolt nad hääletavad riigikogus kui ka valijakogus.“

Nestor usub, et kui olla nii kaua poliitikas olnud nagu tema – 24 aastat – siis teda tuntakse piisavalt, et mitte teha eraldi kampaaniat. Endast kõneleda ja end tutvustada on tema hinnangul ilmselt vaja neil kandidaatidel, kes pole olnud poliitikas sedavõrd kaua.

Mis on Eesti inimesel muret?

Eesti inimese peamistest muredest kõneldes ütles Nestor, et laias laastus on need samad, mis on olnud aastaid. Praegu on kõige põletavamad teemad ikkagi ilmselt igapäevane toimetulek, sissetulekud, noortel inimestel õppimine.

Viimasel paaril aastal on aga üha enam päevakorda tulnud ka välispoliitika küsimused, mis on tõstatunud Ukraina kriisi ja Lähis-Idas toimuvaga.

Laiemat pilti vaadates näeb ta, et Eestil on saatusekaaslastest riikidega läinud väga hästi, ehkki Põhjamaade poole vaadates on meil veel pikk tee minna. Iseäranis peaks Eestis pöörama tähelepanu sellele, kuidas tagada inimestele võrdsed võimalused toimetuleksuks, töötamiseks ja hariduseks olenemata sellest, milline on inimese sotsiaalmajanduslik taust või elukoht. „Nende võrdsete võimaluste pakkumistega jääb Eesti riik Põhjamaadest maha, aga saatusekaaslaste riikidega võime end täitsa võrrelda,“ ütles Nestor.

Mida mäletate 20. augustist 1991?

Putši ajal korraldas Nestor koos mõttekaaslastega bussikoondises putšivastase streigi. „Streigi organiseerimine on kaunis tõsine töö ja see võttis kogu mu aja,“ rääkis Nestor, kes toona ei olnud veel tegev poliitikas.

„Kui Tartus, Pärnus või Viljandis oli seda lihtne korraldada, siis Tallinnas mitte nii väga.“ Kuidagi ei saanud aga lubada ka olukorda, kus transpordiametiühing oleks putši vastu streikinud, aga bussid sõidavad.

Abikaasa olla 20. augusti hommikul veel meelde tuletanud, et kuigi suvi on veel soe, tasub sooje riideid kaasa võtta. Nestor meenutab, et nii toona toimitigi: hommikul tööle minnes valmistuti kõigeks ettetulevaks, sest hommikul ei pruukinud teada, kuhu sa õhtul välja jõuad. „See oli võimas ja ilus päev,“ meenutab Nestor ja lisab: „Need on hetked, mis jäävad kõige rohkem südamesse.“

Eesti kõige suuremad välispoliitilised väljakutsed?

Eesti kõige suurem välispoliitiline väljakutse on Nestori hinnangul avatud demokraatliku maailma ühtsus.

„Kõik see, mis on selle suuremat koostööd tegeva Euroopa ja läänemaailma vastu suunatud, on Eestile kui mitte ohtlik, vaid ka lausa kahjulik. Kõige suurem välispoliitiline väljakutse on see, et ei tuleks tagasi 1930ndad aastad, kus kõik riigid ajasid oma asja, kus meil olid küll sõbrad, kuid ei olnud liitlasi.“

Need ohud ei ole ka praegu kuhugi kadunud, nentis Nestor. Presidendil on võimalik neil teemadel kaasa rääkida rohkem kui nii mõnelgi teisel poliitikul.

Toimetaja: Eeva Esse, Marju Himma



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: