Väiksemad kreeditorid asuvad klientide laenuinfot vahetama, suurpangad vaatavad pealt ({{commentsTotal}})

{{1471266801000 | amCalendar}}

12 väiksemat laenuandjat koos algataja Krediidiinfoga allkirjastas täna pidulikult koostöölepingu, mille järgi asutakse omavahel vahetama infot klientide laenukohustuste kohta. See peaks inimesed vabastama ise pangaväljavõtete küsimisest ja teise laenuandja juurde viimisest. Heal plaanil on aga üks häda: ükski suurem pank pole süsteemiga veel liitunud, et inimestel sellest reaalset kasu saaks olla.

Suurim Krediidiinfo loodud positiivse krediidiregistriga liitunu on LHV Pank, kes aga eralaenude turul veel suurt mõju ei oma. Panku on laenuinfo registriga liitunud kokku neli, ülejäänud on tarbijakrediidi pakkujad ehk pigem kiirlaenukontorid: LHV Pank, Bigbank, TF Bank, Inbank, LHV Finance, Bondora, BB Finance, Creditstar Group, Hüpoteeklaen, IPF Digital Estonia, Placet Group ja Koduliising - kokku üsna kirev ja pigem tundmatu seltskond.

Maksehäirete register on juba jupp aega olemas olnud - see kajastab laenuvõtjate kohustuste täitmatajätmist. Positiivse krediidi register aga näitab pelgalt kliendi erinevaid laenukohustusi krediidiandjate ees, samuti tuleb infost välja, kas kliendil on kombeks oma maksetega hilineda või neid kohati sootuks vahele jätta. Pangale annab see võimaluse otsustada kliendile pakutava intressi üle - mida lohakam on oma maksetega klienti, seda suurem risk ta laenuandjale on, seetõttu võib ka talle pakutav laenuintress olla suurem kui laitmatul laenumaksjal. Samuti võib intressi suurust mõjutada senine maksukoormus võrrelduna inimese krediidivõimekusega - mida "lõhkilaenanum" ta on, seda suurema tõenäosusega uuest laenust ka keeldutakse või pakutakse seda kõrgema marginaaliga.

Kliendiinfo kogutakse kokku vaid nende klientide kohta, kes selleks oma nõusoleku annavad ning see kehtib ühekordselt ehk konkreetse laenutaotluse menetlemiseks. Mingit püsivat andmebaasi selleks koostada ega pidada ei või. Samuti kogutakse andmeid nii vähe, kui võimalik ja nii palju kui hädavajalik. Andmete vahetamine krediidiasutuste vahel toimub X-tee kaudu, mis tagab andmete turvalisuse.

"Paljud laenusaajad peavad praegu käima pangast panka, võtma kontoväljavõtteid ja viima sinna, kust laenu tahavad saada. Nüüd see kõik kaob ära - pank teeb ise päringutaotluse ja vastus tuleb automaatselt," kirjeldas süsteemi Krediidiinfo juhatuse esimees Veiko Meos.

Meos kinnitab, et nad on rääkinud ka kõikide suurte pankadega, kes olla positiivselt meelestatud, ning usub, et nende liitumine süsteemiga on vaid aja küsimus. Tema kinnitusel näitab ka teiste riikide kogemus, kus taoline register on loodud, et turuliidrid ei lähe sellega kohe kaasa, kuid liituvad hiljem. "Ma usun, et meil tuleb sama muster - kolme-nelja aasta pärast on kõik pangad sellega liitunud," arvas Meos.

Swedbank jääb kõrvale

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask aga nii optimistlik ei ole.

Teema on pikalt üleval olnud ning siin on nii poolt- kui vastuargumente. Jälgime positiivse krediidiregistri käivitamist kahtlemata huviga. Peame väga tähtsaks oma klientide privaatsust. Seni on meie kliendid valdavalt suhtunud negatiivselt ennast puudutava info edastamisse kolmandatele osapooltele, aga kui kliendid soovi avaldavad, oleme muidugi valmis selle info edastama," oli Siilivask ettevaatlik kommentaaris ERR.ee-le.

"Lähtume oma laenuotsustes vastutustundliku laenamise põhimõtetest ning laiapõhjalisest infost makseajaloo kohta, mis meil oma klientide kohta endi ja üldiste andmebaaside toel reeglina olemas on. Leiame, et ükski register ei asenda kliendi ja krediidiasutuse vahelist usaldussuhet ja iga krediidiotsus on nii krediidiandja kui krediidivõtja ühine vastutus. Seega ei ole meil hetkel plaanis registriga liituda," teatas Siilivask.

LHV Pank aga näeb liitumisest kasu. "Sellise registri olemasolu aitab meil erineva maksekäitumisega kliente üksteisest paremini eristada ja teha neile erinevaid laenupakkumisi," põhjendas LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu registriga liitumist.

Ta mõistab ka, miks suuremad pangad kohe ühinemisvajadust ei tunne. "Algul vaatab igaüks oma kliendibaasi. Küllap arvatakse, et ka oma kliendibaasi pealt on hea äri teha, kui aga on soov kasvada, küllap soovitakse ka teiste potentsiaalsete klientide kohta infot saada."

Klient võib anda küll nõusoleku oma laenukohustuste ja nende täitmisega tutvumiseks, kuid sealt võib ilmneda ka mõningaid maksehäireid - ühel kuul on tagasimakse hilinenud päeva, teisel kolm... Kuhu tõmbab laenuandja piiri, millest alates klient enam laenukõlblik pole?

"See joon, kust laenu enam ei anta, tähendab joont, kus klient oma kohustust üldse ei ole täitnud. Hilinemine mõned päevad või nädal - see on paratamatus, seda ikka juhtub, ja selliste klientide puhul laen töötab, kuid ehk natuke kõrgemate intressidega," selgitas Kilu LHV Panga põhimõtet.

Ka möönis ta, et LHV-l on ambitsiooni kasvatada oma turuosa just eraklientide arvelt, tuues turule juurde üha uusi eraklienditooteid.

Valitsus sai linnukese kirja. Või kas ikka sai?

Rahandusminister Sven Sester rõõmustas positiivse krediidi registri loomise üle, sest sellega sai valitsus justkui ühe mure kaelast. "Positiivse krediidiregistri asutamise mõte on sees ka valitsusliidu leppes, aga kui see eraalgatusena tehtud saab ja lisaks juba liitunutele ka teised olulised krediidiandjad sellega ühinevad, ei pruugi olla tarvidust registri loomist seadusega ette kirjutada,“ ütles minister.

Nii kergelt aga valitsus oma plaanile ilmselt linnukest tehtud ei saa. "SEB eelistaks, et positiivse krediidi register oleks riiklik ja sealt saaks kätte kogu laenuotsuse menetlemiseks vajaliku kohustuste info," põhjendas SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas ERR.ee-le, miks nemad vastloodud registriga liituma pole kiirustanud. Samas tõdes ta, et nad on algatuse suhtes positiivselt meelestatud. "Kuna registriga liitumine on vabatahtlik, siis on oluline, et kõik turuosalised registriga liituksid - siis on register põhjalik ja täidab oma eesmärki," jäi Allas äraootavale seisukohale.

Ka Nordea Eesti jääb ootama esmalt teiste suuremate pankade liitumist. "Nordea toetab ühist krediidiandmebaasi ideed kui sellist, kuid näeme liitumisel mõtet alles siis, kui andmebaasiga on liitumas kõik suuremad pangad Eestis," kommenteeris Nordea Eesti krediidijuht Ivar Kallast.

Suuremad pangad teavad, et võti on nende käes - kuniks nende ulatuslikust kliendibaasist päringuid teha ei saa, pole ka registril suuremat väärtust. Seega esialgu villa veel pole. 



Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

KiiverKiiver
Külli Suitso näitab maale kiivritest

Neljapäeval, 27. juulil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses galeriis Külli Suitso isikunäitus "Kiiver. Vol. 3" ning esitletakse kataloogi "Kiiver – rahu ja sõja vahel".

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema