Väiksemad kreeditorid asuvad klientide laenuinfot vahetama, suurpangad vaatavad pealt ({{commentsTotal}})

Krediidiinfo ja pankade krediidiregistri asutamine ja pressikas Nordic Hotel Forumis
Vaata galeriid
13 pilti
Foto: Krediidiinfo ja pankade krediidiregistri asutamine ja pressikas Nordic Hotel Forumis Autor: Hanna Samson /ERR
{{1471266801000 | amCalendar}}

12 väiksemat laenuandjat koos algataja Krediidiinfoga allkirjastas täna pidulikult koostöölepingu, mille järgi asutakse omavahel vahetama infot klientide laenukohustuste kohta. See peaks inimesed vabastama ise pangaväljavõtete küsimisest ja teise laenuandja juurde viimisest. Heal plaanil on aga üks häda: ükski suurem pank pole süsteemiga veel liitunud, et inimestel sellest reaalset kasu saaks olla.

Suurim Krediidiinfo loodud positiivse krediidiregistriga liitunu on LHV Pank, kes aga eralaenude turul veel suurt mõju ei oma. Panku on laenuinfo registriga liitunud kokku neli, ülejäänud on tarbijakrediidi pakkujad ehk pigem kiirlaenukontorid: LHV Pank, Bigbank, TF Bank, Inbank, LHV Finance, Bondora, BB Finance, Creditstar Group, Hüpoteeklaen, IPF Digital Estonia, Placet Group ja Koduliising - kokku üsna kirev ja pigem tundmatu seltskond.

Maksehäirete register on juba jupp aega olemas olnud - see kajastab laenuvõtjate kohustuste täitmatajätmist. Positiivse krediidi register aga näitab pelgalt kliendi erinevaid laenukohustusi krediidiandjate ees, samuti tuleb infost välja, kas kliendil on kombeks oma maksetega hilineda või neid kohati sootuks vahele jätta. Pangale annab see võimaluse otsustada kliendile pakutava intressi üle - mida lohakam on oma maksetega klienti, seda suurem risk ta laenuandjale on, seetõttu võib ka talle pakutav laenuintress olla suurem kui laitmatul laenumaksjal. Samuti võib intressi suurust mõjutada senine maksukoormus võrrelduna inimese krediidivõimekusega - mida "lõhkilaenanum" ta on, seda suurema tõenäosusega uuest laenust ka keeldutakse või pakutakse seda kõrgema marginaaliga.

Kliendiinfo kogutakse kokku vaid nende klientide kohta, kes selleks oma nõusoleku annavad ning see kehtib ühekordselt ehk konkreetse laenutaotluse menetlemiseks. Mingit püsivat andmebaasi selleks koostada ega pidada ei või. Samuti kogutakse andmeid nii vähe, kui võimalik ja nii palju kui hädavajalik. Andmete vahetamine krediidiasutuste vahel toimub X-tee kaudu, mis tagab andmete turvalisuse.

"Paljud laenusaajad peavad praegu käima pangast panka, võtma kontoväljavõtteid ja viima sinna, kust laenu tahavad saada. Nüüd see kõik kaob ära - pank teeb ise päringutaotluse ja vastus tuleb automaatselt," kirjeldas süsteemi Krediidiinfo juhatuse esimees Veiko Meos.

Meos kinnitab, et nad on rääkinud ka kõikide suurte pankadega, kes olla positiivselt meelestatud, ning usub, et nende liitumine süsteemiga on vaid aja küsimus. Tema kinnitusel näitab ka teiste riikide kogemus, kus taoline register on loodud, et turuliidrid ei lähe sellega kohe kaasa, kuid liituvad hiljem. "Ma usun, et meil tuleb sama muster - kolme-nelja aasta pärast on kõik pangad sellega liitunud," arvas Meos.

Swedbank jääb kõrvale

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask aga nii optimistlik ei ole.

Teema on pikalt üleval olnud ning siin on nii poolt- kui vastuargumente. Jälgime positiivse krediidiregistri käivitamist kahtlemata huviga. Peame väga tähtsaks oma klientide privaatsust. Seni on meie kliendid valdavalt suhtunud negatiivselt ennast puudutava info edastamisse kolmandatele osapooltele, aga kui kliendid soovi avaldavad, oleme muidugi valmis selle info edastama," oli Siilivask ettevaatlik kommentaaris ERR.ee-le.

"Lähtume oma laenuotsustes vastutustundliku laenamise põhimõtetest ning laiapõhjalisest infost makseajaloo kohta, mis meil oma klientide kohta endi ja üldiste andmebaaside toel reeglina olemas on. Leiame, et ükski register ei asenda kliendi ja krediidiasutuse vahelist usaldussuhet ja iga krediidiotsus on nii krediidiandja kui krediidivõtja ühine vastutus. Seega ei ole meil hetkel plaanis registriga liituda," teatas Siilivask.

LHV Pank aga näeb liitumisest kasu. "Sellise registri olemasolu aitab meil erineva maksekäitumisega kliente üksteisest paremini eristada ja teha neile erinevaid laenupakkumisi," põhjendas LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu registriga liitumist.

Ta mõistab ka, miks suuremad pangad kohe ühinemisvajadust ei tunne. "Algul vaatab igaüks oma kliendibaasi. Küllap arvatakse, et ka oma kliendibaasi pealt on hea äri teha, kui aga on soov kasvada, küllap soovitakse ka teiste potentsiaalsete klientide kohta infot saada."

Klient võib anda küll nõusoleku oma laenukohustuste ja nende täitmisega tutvumiseks, kuid sealt võib ilmneda ka mõningaid maksehäireid - ühel kuul on tagasimakse hilinenud päeva, teisel kolm... Kuhu tõmbab laenuandja piiri, millest alates klient enam laenukõlblik pole?

"See joon, kust laenu enam ei anta, tähendab joont, kus klient oma kohustust üldse ei ole täitnud. Hilinemine mõned päevad või nädal - see on paratamatus, seda ikka juhtub, ja selliste klientide puhul laen töötab, kuid ehk natuke kõrgemate intressidega," selgitas Kilu LHV Panga põhimõtet.

Ka möönis ta, et LHV-l on ambitsiooni kasvatada oma turuosa just eraklientide arvelt, tuues turule juurde üha uusi eraklienditooteid.

Valitsus sai linnukese kirja. Või kas ikka sai?

Rahandusminister Sven Sester rõõmustas positiivse krediidi registri loomise üle, sest sellega sai valitsus justkui ühe mure kaelast. "Positiivse krediidiregistri asutamise mõte on sees ka valitsusliidu leppes, aga kui see eraalgatusena tehtud saab ja lisaks juba liitunutele ka teised olulised krediidiandjad sellega ühinevad, ei pruugi olla tarvidust registri loomist seadusega ette kirjutada,“ ütles minister.

Nii kergelt aga valitsus oma plaanile ilmselt linnukest tehtud ei saa. "SEB eelistaks, et positiivse krediidi register oleks riiklik ja sealt saaks kätte kogu laenuotsuse menetlemiseks vajaliku kohustuste info," põhjendas SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas ERR.ee-le, miks nemad vastloodud registriga liituma pole kiirustanud. Samas tõdes ta, et nad on algatuse suhtes positiivselt meelestatud. "Kuna registriga liitumine on vabatahtlik, siis on oluline, et kõik turuosalised registriga liituksid - siis on register põhjalik ja täidab oma eesmärki," jäi Allas äraootavale seisukohale.

Ka Nordea Eesti jääb ootama esmalt teiste suuremate pankade liitumist. "Nordea toetab ühist krediidiandmebaasi ideed kui sellist, kuid näeme liitumisel mõtet alles siis, kui andmebaasiga on liitumas kõik suuremad pangad Eestis," kommenteeris Nordea Eesti krediidijuht Ivar Kallast.

Suuremad pangad teavad, et võti on nende käes - kuniks nende ulatuslikust kliendibaasist päringuid teha ei saa, pole ka registril suuremat väärtust. Seega esialgu villa veel pole. 



Eurod.Eurod.
Tabel: valitsus katab kasvavaid kulusid mitmete maksumuudatuste toel

Riigieelarve strateegia aastateks 2018-2021 näeb ette, et tuleval aastal jõuavad valitsussektori investeeringud kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Selleks saadakse raha mitmetest uutest maksudest ja maksumuudatustest, samuti kavandatakse riigifirmadest lisadividende võtta.

Anett KontaveitAnett Kontaveit
VIDEOD | Kontaveit pidi tunnistama Šarapova paremust

Anett Kontaveit (WTA 73.) kaotas kõrgetasemelisel Stuttgardi tenniseturniiril kaheksa parema hulgas dopingukaristusest vabanenud endisele maailma esireketile Maria Šarapovale 3:6, 4:6. Mäng kestis tunni ja 24 minutit.

Uuendatud: 16:39 
Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.Rändlustasude kaotamine võib tõsta kõikide telekomioperaatorite hindu, kui erisust ei saavutata.
Elisa ja Tele2 oma rändlustasujärgseid paketihindu veel ei avalda

Telia avalikustas oma uued hinnapaketid möödunud nädalal, Elisa ja Tele 2 on uute pakettidega välja tulemas paari nädala jooksul. Mõlemad taotlevad esmalt tehnilise järelevalve ametilt (TJA) hinnaerisust koduturul ja EL-is kasutamiseks pärast rändlustasude kadumist alates 15. juunist.

Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.Sven Sester ja Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil.
Ratas soovitab Sesterit idioodiks nimetanud Ligil vabandada

Peaminister Jüri Ratas soovib, et riigikogu liige Jürgen Ligi vabandaks rahandusminister Sven Sesteri ees, keda ta idioodiks nimetas.

Uuendatud: 12:12 
BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.