Politseile jäävad radariavastajatega autod vahele üsna sageli ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Politsei tabab Eestis kiirusemõõtjaid autodel kasutavaid juhte võrdlemisi sagedasti, tänavu on vahelejääjaid kokku olnud ligi 160, enamasti on tegemist välismaalastega.

Lõuna prefektuur teatas esmaspäeval, et möödunud nädalavahetusel avastasid piirivalvurid Lihamaa piiripunktis kiirusemõõteseadet avastava või selle tööd häirida võimaldava seadme kokku kuuel sõidukil, neist eranditult kõik olid registreeritud Venemaal.

Vastavalt liiklusseadusele on sellise seadme kasutamise korral karistuseks rahatrahv kuni 400 eurot. Samuti näeb seadus ette nn radariavastaja konfiskeerimise.

Kiirusemõõtja tuvastajad ei kasuta Eestis ainult Venemaalt siia saabunud juhid, kokku on politsei- ja piirivalveamet tänavu tabanud kokku 161 sellise seadmega autot, sealhulgas tavalise liiklusejärelvalve käigus.

161 tabatust on 24 Eesti kodanikud või määratlemata kodakondsusega isikud, Venemaa kodanikke on 83, mõne muu riigi kodanikke 53. Samas ei ole Vene kodanike puhul teada, kas nad elavad alaliselt Eestis või Venemaal.

"Üheselt on keeruline välja tuua, kui palju neid seadmeid piiril avastatakse – on ööpäevi, kui taolisi juhtumeid ette ei tulegi ja on ka päevi, mil seadmeid avastatakse koguni kolmest või neljast sõidukist," ütles ERR-i uudisteportaalile Lõuna prefektuuri pressiesindaja Maria Gonjak.

Ta lisas, et kindlasti on selles osas aktiivsem aeg suvi ja puhkusteperiood- siis on piiril elu vilkam ning liikumas rohkelt turiste, kes ei ole alati kursis, et taolised seadmed Eestis lubatud ei ole. "Muudel aegadel liigub rohkem inimesi, kes käivad sageli Eestis ning on teadlikud siinsest seadusandlusest."

Keelatud kiirusemõõtjaid tuvastavate seadmete avastamiseks on politseil olemas vastavad aparaadid, kuid Lõuna prefektuuri pressiesindaja sõnul reedab seadme olemasolu ka juhi käitumine, näiteks äkiline sõidukiiruse vähendamine.

Tartu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse juht Alvar Pähkel ütles, et sellise aparatuuri esmane eesmärk on avastada kiirusemõõteseadet ja see on juba näitajaks, et suure tõenäosusega on seadme omanik potentsiaalne kiiruseületaja ja seetõttu ka liikluses ohtlik. "Piirkiirusest kinnipidamine peaks autojuhi jaoks olema iseenesestmõistetav. Seda ei tehta politsei jaoks, vaid iseenda ja kaasliiklejate huvides,“ sõnas Pähkel.

 

 

Toimetaja: Indrek Kuus



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: