EAS tellib kuni miljoniga Eestit tutvustava virtuaalreaalsuskeskkonna ({{commentsTotal}})

Inimesed saavad arendatava keskkonna kaudu kas virtuaalreaalsusprille või prille ja telefoni kasutades tutvuda Eestiga ja Eesti e-lahendustega, selgitas E-Estonia Showroomi juht Anna Piperal. Foto on illustratiivne.
Inimesed saavad arendatava keskkonna kaudu kas virtuaalreaalsusprille või prille ja telefoni kasutades tutvuda Eestiga ja Eesti e-lahendustega, selgitas E-Estonia Showroomi juht Anna Piperal. Foto on illustratiivne. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) plaanib käivitada kolme aasta jooksul kokku kuni 1 miljon eurot maksva virtuaalreaalsuse keskkonna Eesti ja siinsete e-lahenduste tutvustamiseks, projekti esimene faas läheb maksma 240 000 eurot.

EAS plaanib rajada virtuaalreaalsuses showroomi, mille kaudu saaksid inimesed nii Eestis kui välismaal tutvuda siinsete e-lahendustega, rääkis EAS-i juures tegutseva E-Estonia Showroomi juht Anna Piperal BNS-ile. "Virtuaalsus on väga hea ja huvitav vahend ja meie andmetel pole riigi tasemel seda seni veel tehtud," rääkis ta.

Idee on selles, et inimesed saavad arendatava keskkonna kaudu kas virtuaalreaalsusprille või prille ja telefoni kasutades tutvuda Eestiga ja Eesti e-lahendustega, rääkis ta. Põhiline sisuedastusvahend saab ilmselt olema 360-kraadine video.

"Välja võiks ta välja näha nii, et kui inimene siseneb, siis keegi tirib teda Eesti loodusesse, nii et ta lendab ringi hüpetega, näiteks oled Viru raba kohal, siis seisad keset Lauluväljakut ja siis oled Toompea lossi juures ja saad parlamendihoonesse sisse lennata ja siis avaneb e-riigi valdkond," kirjeldas ta loodava keskkonna kontseptsiooni.

Valdav osa teenusest saakski olema video koos 3D- ja 2D-lahendustega. Nii saaks tutvustada nii Eesti loodust ja e-riigi teenuseid, ent ka kultuuri. "Näiteks oleks üks võimalus nautida Arvo Pärdi muusikat esituses virtuaalreaalsuse kaudu," ütles Piperal.

Loodav e-Eesti e-showroom oleks mõeldud nii väga lihtsaid kui väga keerukaid tehnoloogilisi lahendusi kasutavale tarbijale. "Tahame, et see oleks kättesaadav nii näiteks Google Cardboard väga odavate prillidega, ent ka professionaalse süsteemidega," rääkis ta vastuseks küsimusele, kas uut teenust saab kasutada näiteks Oculus Rifti kaudu.

Piperali sõnul on EAS juba rääkinud virtuaalreaalsuse süsteemist Tallinna Sadama, Tallinna Lennujaama ja Tallinna teletorniga. "Sooviksime, et teenust oleks võimalik kasutada ka nendes kohtades Eestiga tutvumiseks," rääkis E-Estonia Showroomi juht.

Praegu ei ole EAS-il veel selge, missugune võiks olla teenuse tehniline platvorm või sisuedastusviis. "Otsimegi praegu rahvusvahelise hankega ühest küljest platvormi pakkujat, ent temaga võiks kaasas olla ka reklaamiagentuur, mis on ka sisu loomisega kursis," rääkis ta.

Tehnilise platvormi, ent ka sisuloome teenust võiks Piperali sõnul pakkuda näiteks mõni rahvusvaheline ettevõte, millel on kompetents ja platvorm juba olemas. "Platvormi osa ei tohiks neile väga kallis olla," rääkis ta ja märkis, et põhiline kulu on esialgses plaanis seotud ilmselt sisuloomega.

Riigihangete registris avaldatud hanketeates on projekti maksumuseks märgitud 1 miljon eurot, see on Piperali sõnul aga maksimaalne maksumus. "See on juhul, kui me tahame selle teenusega jätkata pikemalt, tellida veel mingeid asju juurde; tahame, et see oleks kasutuses ka näiteks Euroopa Liidu eesistumise ajal," rääkis ta.

"Esimeses faasis on projekti tegelik investeering ja maksumus 240 000 eurot, selle summa eest tahame tellida nii platvormi kui ka 360-kraadist videot ja sisu," lisas Piperal.

Hanketeates seisab, et EAS soovib luua virtuaalse keskkonna Eesti digikuvandi promomiseks ja e-lahenduste tutvustamiseks, mis "eeldab innovaatilise lahenduse loomist, mis hõlmab veebi, mobiilse api, videote ja vajalike automaatselt uuenevate tööriistade väljatöötamist".

Hankega soovib EAS sõlmida 36 kuuks kuni 1 miljoni euro suuruse raamlepingu. Sobiva pakkuja viimase kahe aasta netokäive peab olema olnud igal aastal vähemalt 120 000 eurot ning firma peab viimase 36 kuu jooksul olema tootnud vähemalt ühe 3D-arvutimängu või 3D-video ning täitnud ühe lepingu suuremahuliste videoülekannete edastamiseks veebis.

Rahvusvahelisele hankele saab pakkumisi esitada kuni 13. septembri hommikuni.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema