EAS tellib kuni miljoniga Eestit tutvustava virtuaalreaalsuskeskkonna ({{commentsTotal}})

Inimesed saavad arendatava keskkonna kaudu kas virtuaalreaalsusprille või prille ja telefoni kasutades tutvuda Eestiga ja Eesti e-lahendustega, selgitas E-Estonia Showroomi juht Anna Piperal. Foto on illustratiivne.
Inimesed saavad arendatava keskkonna kaudu kas virtuaalreaalsusprille või prille ja telefoni kasutades tutvuda Eestiga ja Eesti e-lahendustega, selgitas E-Estonia Showroomi juht Anna Piperal. Foto on illustratiivne. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) plaanib käivitada kolme aasta jooksul kokku kuni 1 miljon eurot maksva virtuaalreaalsuse keskkonna Eesti ja siinsete e-lahenduste tutvustamiseks, projekti esimene faas läheb maksma 240 000 eurot.

EAS plaanib rajada virtuaalreaalsuses showroomi, mille kaudu saaksid inimesed nii Eestis kui välismaal tutvuda siinsete e-lahendustega, rääkis EAS-i juures tegutseva E-Estonia Showroomi juht Anna Piperal BNS-ile. "Virtuaalsus on väga hea ja huvitav vahend ja meie andmetel pole riigi tasemel seda seni veel tehtud," rääkis ta.

Idee on selles, et inimesed saavad arendatava keskkonna kaudu kas virtuaalreaalsusprille või prille ja telefoni kasutades tutvuda Eestiga ja Eesti e-lahendustega, rääkis ta. Põhiline sisuedastusvahend saab ilmselt olema 360-kraadine video.

"Välja võiks ta välja näha nii, et kui inimene siseneb, siis keegi tirib teda Eesti loodusesse, nii et ta lendab ringi hüpetega, näiteks oled Viru raba kohal, siis seisad keset Lauluväljakut ja siis oled Toompea lossi juures ja saad parlamendihoonesse sisse lennata ja siis avaneb e-riigi valdkond," kirjeldas ta loodava keskkonna kontseptsiooni.

Valdav osa teenusest saakski olema video koos 3D- ja 2D-lahendustega. Nii saaks tutvustada nii Eesti loodust ja e-riigi teenuseid, ent ka kultuuri. "Näiteks oleks üks võimalus nautida Arvo Pärdi muusikat esituses virtuaalreaalsuse kaudu," ütles Piperal.

Loodav e-Eesti e-showroom oleks mõeldud nii väga lihtsaid kui väga keerukaid tehnoloogilisi lahendusi kasutavale tarbijale. "Tahame, et see oleks kättesaadav nii näiteks Google Cardboard väga odavate prillidega, ent ka professionaalse süsteemidega," rääkis ta vastuseks küsimusele, kas uut teenust saab kasutada näiteks Oculus Rifti kaudu.

Piperali sõnul on EAS juba rääkinud virtuaalreaalsuse süsteemist Tallinna Sadama, Tallinna Lennujaama ja Tallinna teletorniga. "Sooviksime, et teenust oleks võimalik kasutada ka nendes kohtades Eestiga tutvumiseks," rääkis E-Estonia Showroomi juht.

Praegu ei ole EAS-il veel selge, missugune võiks olla teenuse tehniline platvorm või sisuedastusviis. "Otsimegi praegu rahvusvahelise hankega ühest küljest platvormi pakkujat, ent temaga võiks kaasas olla ka reklaamiagentuur, mis on ka sisu loomisega kursis," rääkis ta.

Tehnilise platvormi, ent ka sisuloome teenust võiks Piperali sõnul pakkuda näiteks mõni rahvusvaheline ettevõte, millel on kompetents ja platvorm juba olemas. "Platvormi osa ei tohiks neile väga kallis olla," rääkis ta ja märkis, et põhiline kulu on esialgses plaanis seotud ilmselt sisuloomega.

Riigihangete registris avaldatud hanketeates on projekti maksumuseks märgitud 1 miljon eurot, see on Piperali sõnul aga maksimaalne maksumus. "See on juhul, kui me tahame selle teenusega jätkata pikemalt, tellida veel mingeid asju juurde; tahame, et see oleks kasutuses ka näiteks Euroopa Liidu eesistumise ajal," rääkis ta.

"Esimeses faasis on projekti tegelik investeering ja maksumus 240 000 eurot, selle summa eest tahame tellida nii platvormi kui ka 360-kraadist videot ja sisu," lisas Piperal.

Hanketeates seisab, et EAS soovib luua virtuaalse keskkonna Eesti digikuvandi promomiseks ja e-lahenduste tutvustamiseks, mis "eeldab innovaatilise lahenduse loomist, mis hõlmab veebi, mobiilse api, videote ja vajalike automaatselt uuenevate tööriistade väljatöötamist".

Hankega soovib EAS sõlmida 36 kuuks kuni 1 miljoni euro suuruse raamlepingu. Sobiva pakkuja viimase kahe aasta netokäive peab olema olnud igal aastal vähemalt 120 000 eurot ning firma peab viimase 36 kuu jooksul olema tootnud vähemalt ühe 3D-arvutimängu või 3D-video ning täitnud ühe lepingu suuremahuliste videoülekannete edastamiseks veebis.

Rahvusvahelisele hankele saab pakkumisi esitada kuni 13. septembri hommikuni.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



UUDISED
Valimiste Valvurite kolmandat autahvlit kommenteeris "Ringvaates" politoloog Tõnis Saarts.

Valimiste Valvurite III "auhtahvel": kohalik lindilõikamine ja putukamürk

Kolmandal nädalal jäi Valimiste Valvurite sõelale palju kohalikke lehti, mis avaliku raha eest trükitud paberil kiitsid näiteks senise võimu eestvedamisel tehtud tööd, näitasid esiküljel kandidaate või lindilõikamisi. Omad koha edetabelist leiab ka IRL-i putukamürgi ja Keskerakonna nn venekeelne hirmukampaania.

Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: