Saksa kohus nõuab Saaremaa Laevakompaniilt selgitusi ({{commentsTotal}})

Saaremaa Laevakompaniile kuuluvad praamlaevad veavad Elb-Linki firmanime all Saksamaal juba aasta otsa reisijaid ja sõidukeid üle Elbe jõe. Nüüd aga nõuab Cuxhaveni kohus firmalt majandusnäitajate avalikustamist, sest ettevõte on mitmele võlausaldajale võlgu ega ilmu kohtusse selgitusi andma.

Vjatšeslav Leedole kuuluva Saaremaa Laevakompanii parvlaevad alustasid ülejõevedu Brunsbütteli ja Cuxhaveni vahel eelmisel suvel. Firma nimeks sai Elb-Link, vahendas "Aktuaalne kaamera".

See oli juba kolmas katse praamiliiklust selles piirkonnas taaselustada, teatasid Põhja-Saksa ringhäälingu raadiouudised. Kaks eelnevat üritajat loobusid - äri ei tasunud end ära. Nüüd on kohalikud võlausaldajad esitanud nõudeid ka Leedo saksa firma Elb-Link'i vastu ja pöördunud vastava avaldusega kohtusse.

Cuxhaveni kohus vaatas võlausaldajate avaldused läbi ning kohustab praamiettevõtjat oma majandusseisu avaldama. Vastasel juhul ähvardab Elb-Linki varade arestimine.

"Saime 8 avaldust. Kohus kontrollis nende võlausaldajate avaldusi varade arestimiseks, et kohustada ettevõtet oma varalist seisu avalikustama," selgitas Cuxhaveni kohtu direktor Andreas Frank.

Elb-Linki juht Christian Schulz eitab praamiettevõtte rahalisi raskusi. Ettevõte on toimetanud alles ühe aasta, kuid veoautode arv praamidel kasvab. Osa arveid on küll maksmata, kuid need makstakse firma kinnitusel ära.

Cuxhaveni kohtu direktor ütles "Aktuaalsele kaamerale", et praamiettevõtjaga on seni olnud raske jutule saada.

"Kõigepealt kutsutakse võlgnik kohtusse oma varalist seisu selgitama. Kui ta ei ilmu ega esita ka põhjendusi ilmumata jätmise kohta, siis saab teha varade arestimise hoiatuse. Ta ei ilmunud kohale ja seejärel esitati arestimise hoiatus," märkis kohtu direktor Frank.

Mis edasi saab, seda Andreas Frank ei ennustanud. Ta ütles, et kohtutäitur üritab firma esindajaga kohtuda, et mõjutada ettevõtet võlausaldajatele raha tagasi maksma.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: