Saksa kohus nõuab Saaremaa Laevakompaniilt selgitusi ({{commentsTotal}})

Saaremaa Laevakompaniile kuuluvad praamlaevad veavad Elb-Linki firmanime all Saksamaal juba aasta otsa reisijaid ja sõidukeid üle Elbe jõe. Nüüd aga nõuab Cuxhaveni kohus firmalt majandusnäitajate avalikustamist, sest ettevõte on mitmele võlausaldajale võlgu ega ilmu kohtusse selgitusi andma.

Vjatšeslav Leedole kuuluva Saaremaa Laevakompanii parvlaevad alustasid ülejõevedu Brunsbütteli ja Cuxhaveni vahel eelmisel suvel. Firma nimeks sai Elb-Link, vahendas "Aktuaalne kaamera".

See oli juba kolmas katse praamiliiklust selles piirkonnas taaselustada, teatasid Põhja-Saksa ringhäälingu raadiouudised. Kaks eelnevat üritajat loobusid - äri ei tasunud end ära. Nüüd on kohalikud võlausaldajad esitanud nõudeid ka Leedo saksa firma Elb-Link'i vastu ja pöördunud vastava avaldusega kohtusse.

Cuxhaveni kohus vaatas võlausaldajate avaldused läbi ning kohustab praamiettevõtjat oma majandusseisu avaldama. Vastasel juhul ähvardab Elb-Linki varade arestimine.

"Saime 8 avaldust. Kohus kontrollis nende võlausaldajate avaldusi varade arestimiseks, et kohustada ettevõtet oma varalist seisu avalikustama," selgitas Cuxhaveni kohtu direktor Andreas Frank.

Elb-Linki juht Christian Schulz eitab praamiettevõtte rahalisi raskusi. Ettevõte on toimetanud alles ühe aasta, kuid veoautode arv praamidel kasvab. Osa arveid on küll maksmata, kuid need makstakse firma kinnitusel ära.

Cuxhaveni kohtu direktor ütles "Aktuaalsele kaamerale", et praamiettevõtjaga on seni olnud raske jutule saada.

"Kõigepealt kutsutakse võlgnik kohtusse oma varalist seisu selgitama. Kui ta ei ilmu ega esita ka põhjendusi ilmumata jätmise kohta, siis saab teha varade arestimise hoiatuse. Ta ei ilmunud kohale ja seejärel esitati arestimise hoiatus," märkis kohtu direktor Frank.

Mis edasi saab, seda Andreas Frank ei ennustanud. Ta ütles, et kohtutäitur üritab firma esindajaga kohtuda, et mõjutada ettevõtet võlausaldajatele raha tagasi maksma.

Toimetaja: Laur Viirand



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema