Terrorirünnakute ajastul saab inimesi viga ka asjatu paanika käigus ({{commentsTotal}})

Terrorirünnakute sagenemine turvaliseks peetud läänemaailma linnades on viimasel ajal üha enam tekitanud olukordi, kus rünnakuid nähakse ka seal, kus neid ei ole. Nii näiteks väitsid mitmed reisijad eile ekslikult, et kuulsid New Yorgis asuvas Kennedy lennujaamas tulistamist. Prantsuse Riviera Juan-les-Pinsi kuurordis tõi aga ilutulestiku kasutamine kaasa asjatu paanika, mille käigus said inimesed ka viga.

Mitu inimest teatasid, et kuulsid JFK rahvusvahelises lennujaamas tulistamist. Ettevaatusabinõuna evakueeris politsei 8. terminali, veidi hiljem ka 1. terminali. Suleti lennujaama kiirtee ning mõneks ajaks katkes lendude vastuvõtmine, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ent ühtki tulirelva ega laskemoona ega muid tõendeid tulistamise kohta ei leitud.

Samamoodi tekkis asjatu paanika eile õhtul Prantsuse Riviera Juan-les-Pinsi kuurordis, kus inimesed pidasid autost välja lastud ilutulestikurakette rünnakuks.

"Inimesed on nüüd iga väiksemagi heli suhtes väga tähelepanelikud ja lähevad väga kergesti paanikasse. See on see, mis eile õhtul juhtus. Jah, tõesti. See on uskumatu, et kaks ilutulestikuraketti võivad esile kutsuda sellise massipaanika," nentis üks restoranitöötaja.

"Ma olin restoranis sees, koristasin laudu ja korraga tõusid kõik püsti, toolid kolisesid ja põrand värises nagu oleks toimunud maavärin. Moodustasime inimketi, et lapsed saaks minna varju baarileti taha, et nad oleks turvalises kohas ja käskisime neil kükitada. Sest me ei teadnud, mis toimub," lisas ta.

Oletatava ohu eest põgenedes sai vigastada üle neljakümne inimese.

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: