Türgi kutsus välja Rootsi suursaadiku ({{commentsTotal}})

Rootsi välisminister Margot Wallström.
Rootsi välisminister Margot Wallström. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Türgi välisministeerium kutsus esmaspäeval seoses Rootsi välisministri säutsuga välja Stockholmi suursaadiku Ankaras, ütles Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu esmaspäeval.

Rootsi välisminister Margot Wallström väitis oma ametlikul Twitteri-kontol, et Türgi kohtu hiljutine otsus legaliseeris riigis seksuaalvahekorra alaealistega.

"On skandaalne, et välisminister teeb säärase Twitteri-postituse väärinfo või spekulatsioonide põhjal," ütles Cavusoglu suursaadiku väljakutsumisest teatades ja nimetas säutsu "vastuvõetamatuks". "Välisminister ei tohiks valetada ega võtta Türgit süüdistavat hoiakut," lisas minister. "Kriitika on tervitatav, kuid antud juhul on tegu vale ja laimuga."

Wallström märkis Twitteri-postituses pärast Türgi konstitutsioonikohtu hiljutist vastuolulist otsust, et Türgi otsus "lubada seksuaalsuhteid alla 15-aastastega tuleb üle vaadata".

Türgi konstitutsioonikohus tühistas alama astme kohtu esildise tõttu juulis sätte, mis karistas "seksuaalse väärkohtlemisena" kõiki alla 15-aastaste lastega seotud seksuaalakte. Kohus andis parlamendile muudatuse seadusse viimiseks aega kuus kuud.

Seksuaalelu alustamise legaalne vanus Türgis on endiselt 18 aastat.

Cavusoglu sõnul on Türgi valitsus võitluses lasteahistamisega otsusekindel ning justiitsministeerium töötab uute reeglite kallal.

Türgi asepeaminister Mehmet Simsek ütles Twitteris Wallströmile: "Te olete selgelt halvasti informeeritud. Sellist jaburust Türgis ei ole. Palun korrigeerige oma väiteid."

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: