Kõrgkoolid keskenduvad IT-erialade puhul pigem lõpetajate arvu suurendamisele ({{commentsTotal}})

Kuigi Eesti IT-sektor vaevleb tööjõupuuduse käes, ei suurenenud tänavu oluliselt kõrgkoolides vastuvõtt IT-erialadele. Ülikoolide eesmärk on hoopis suurendada lõpetajate arvu, sest hetkel kukub infotehnoloogia erialadelt enne lõpetamist välja iga teine tudeng. Tallinna tehnikaülikool karmistas motiveeritumate tudengite välja sõelumiseks isegi vastuvõtutingimusi.

Eelmisel aastal asus kõrgkoolidesse informaatika ja infotehnoloogia erialasid õppima tuhatkond esmakursuslast. Üldjoontes pole ülikoolide vastuvõtunumbrid muutunud, kuid TTÜ mängis tänavu ümber tudengite väljavalimise taktikat. Kui varem said kandideerida kõik, kes täitsid miinimumpunktide nõude, siis sel aastal tuli ületada karmim lävend, mis andis automaatse pääsu tudengite sekka. Lävendi eesmärk oli sõeluda välja motiveeritumad tudengid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Absoluutselt, sest lävend on kõrgem kui oli eelnevate aastate miinimumpunktide nõue ja kõrgema lävendiga me loodame tõesti saada endale tudengeid, kes oleksid rohkem erialast huvitatud, oleksid tugevamate akadeemiliste võimetega ja kes loodetavasti püsivad ka oma õpingute lõpuni ülikoolis," selgitas TTÜ infotehnoloogia teaduskonna dekaan Gert Jervan.

Tööjõu ja oskuste vajaduse uuringu OSKA andmeil vajab Eesti IKT-sektor igal aastal juurde 1580 spetsialisti. 2020. aastaks on taolisi spetsialiste vaja 37 000.

Uuringus osalenud IT-ekspertide sõnul pole tarvis suurendada vastuvõttu, vaid pigem lõpetajate arvu. Klassikalise IT-hariduse asemel on aina rohkem vaja ka spetsialiste, kes mõne muu valdkonna siseselt oskaks tehnoloogia abil kasu luua.

"Ehk et teiste valdkondade erialaõpe siduda IT-õppega, mis võimaldaks nn targa tellija oskusega inimesi ette valmistada, et siin meil on üheskoos suur samm astuda. Sellist õpet on meil veel vähe," märkis OSKA arendusjuht ja SA Kutsekoda juhatuse liige Tiia Randma.

Kõige suurem probleem on IT-tudengite puhul see, et suure hurraaga alustajatest lõpetavad vaid umbes pooled. TTÜ püüab tudengite hoidmiseks õpet atraktiivsemaks muuta, kutsudes tulevaste IT-spetsialistide ette külalisõppejõude ettevõtetest ning suurendades praktilise töö mahtu.

"Meie põhiline mure on see, et kuna meil on suhteliselt suured tudengite massid, me ka tänavu aasta võtsime vastu üle 400 uue tudengi, siis on väga keeruline leida ettevõtteid, kes on valmis panustama niivõrd suurte tudengite masside puhul näiteks projektide ettevalmistamisse ja nii edasi," rääkis dekaan Jervan.

Tiia Randma lausus, et ainult ülikoolide peale IT-tööjõuturu vaakumi eemaldamisel ei peaks lootma jääma, vaid IT-sektori jaoks on võlusõnad täiendus- ja ümberõpe.

Toimetaja: Laur Viirand



"Aktuaalse kaamera" uus stuudio"Aktuaalse kaamera" uus stuudio
ERR jagas hooaja lõppedes kolleegipreemiaid

Eesti Rahvusringhäälingus anti hooaja lõppu tähistades üle igakevadised kolleegipreemiad.

UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.