Kõrgkoolid keskenduvad IT-erialade puhul pigem lõpetajate arvu suurendamisele ({{commentsTotal}})

Kuigi Eesti IT-sektor vaevleb tööjõupuuduse käes, ei suurenenud tänavu oluliselt kõrgkoolides vastuvõtt IT-erialadele. Ülikoolide eesmärk on hoopis suurendada lõpetajate arvu, sest hetkel kukub infotehnoloogia erialadelt enne lõpetamist välja iga teine tudeng. Tallinna tehnikaülikool karmistas motiveeritumate tudengite välja sõelumiseks isegi vastuvõtutingimusi.

Eelmisel aastal asus kõrgkoolidesse informaatika ja infotehnoloogia erialasid õppima tuhatkond esmakursuslast. Üldjoontes pole ülikoolide vastuvõtunumbrid muutunud, kuid TTÜ mängis tänavu ümber tudengite väljavalimise taktikat. Kui varem said kandideerida kõik, kes täitsid miinimumpunktide nõude, siis sel aastal tuli ületada karmim lävend, mis andis automaatse pääsu tudengite sekka. Lävendi eesmärk oli sõeluda välja motiveeritumad tudengid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Absoluutselt, sest lävend on kõrgem kui oli eelnevate aastate miinimumpunktide nõue ja kõrgema lävendiga me loodame tõesti saada endale tudengeid, kes oleksid rohkem erialast huvitatud, oleksid tugevamate akadeemiliste võimetega ja kes loodetavasti püsivad ka oma õpingute lõpuni ülikoolis," selgitas TTÜ infotehnoloogia teaduskonna dekaan Gert Jervan.

Tööjõu ja oskuste vajaduse uuringu OSKA andmeil vajab Eesti IKT-sektor igal aastal juurde 1580 spetsialisti. 2020. aastaks on taolisi spetsialiste vaja 37 000.

Uuringus osalenud IT-ekspertide sõnul pole tarvis suurendada vastuvõttu, vaid pigem lõpetajate arvu. Klassikalise IT-hariduse asemel on aina rohkem vaja ka spetsialiste, kes mõne muu valdkonna siseselt oskaks tehnoloogia abil kasu luua.

"Ehk et teiste valdkondade erialaõpe siduda IT-õppega, mis võimaldaks nn targa tellija oskusega inimesi ette valmistada, et siin meil on üheskoos suur samm astuda. Sellist õpet on meil veel vähe," märkis OSKA arendusjuht ja SA Kutsekoda juhatuse liige Tiia Randma.

Kõige suurem probleem on IT-tudengite puhul see, et suure hurraaga alustajatest lõpetavad vaid umbes pooled. TTÜ püüab tudengite hoidmiseks õpet atraktiivsemaks muuta, kutsudes tulevaste IT-spetsialistide ette külalisõppejõude ettevõtetest ning suurendades praktilise töö mahtu.

"Meie põhiline mure on see, et kuna meil on suhteliselt suured tudengite massid, me ka tänavu aasta võtsime vastu üle 400 uue tudengi, siis on väga keeruline leida ettevõtteid, kes on valmis panustama niivõrd suurte tudengite masside puhul näiteks projektide ettevalmistamisse ja nii edasi," rääkis dekaan Jervan.

Tiia Randma lausus, et ainult ülikoolide peale IT-tööjõuturu vaakumi eemaldamisel ei peaks lootma jääma, vaid IT-sektori jaoks on võlusõnad täiendus- ja ümberõpe.

Toimetaja: Laur Viirand



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

SPORT
Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: