Reformierakonna poliitikud teevad etteheiteid Jõksi advokaadikarjääri asjus ({{commentsTotal}})

Mõned Reformierakonna poliitikud leiavad, et presidendikandidaat Allar Jõksi omaaegne töö vandeadvokaadina ei ole alati olnud eetiline. Nii Andrus Ansip kui ka Jürgen Ligi toovad näiteks Eesti Gaasi ja Tallinna trammihankes kaotajaks jäänud Stadleri esindamise riigi vastu. Jõksi arvates ei tohiks aga advokaati kliendiga samastada ning tema sõnul on väljaütlemised valimisvõitluse osa.

Isamaa ja Res Publica Liidu ning Vabaerakonna presidendikandidaadi Allar Jõksi advokaaditööst tõi reformierakondlane Jürgen Ligi tänases Eesti Päevalehes välja riigi ja Eesti Gaasi vaidluse gaasivõrkude sundvõõrandamise üle. Eesti Gaasi vähemusosanik oli tollal Venemaa ettevõte Gazprom, mida Ligi hinnangul Jõks esindaski, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma ei ole mitte üheski vaidluses Gazpromi huve esindanud. Ma olen esindanud Eesti Gaasi huve. Eesti Gaas on seaduslik ettevõte. Minu teada ei ole kuritegelikuks ettevõtteks kuulutatud ja Eesti Gaasi esindamine läks korralikult," kommenteeris Jõks ise.

Parteikaaslase süüdistusi kritiseeris ka õigusteadlane ja Reformierakonna fraktsiooni liige Igor Gräzin.

"Antud juhul sõber Ligi ei saa aru väga hästi, mis advokaadi amet on. Ega mõrtsuka kaitsja ei ole ise mõrtsukas ja ega Aivar Pilv ise dopingut ei võtnud, kui [Andrus] Veerpalu võttis. Inimeste, asutuste, kodanike - nende kaitsja on advokaat, kes teeb seda professionaalselt, kes saab selle eest raha, see ei ole heategevus, vaid see on ülitähtis riiklik funktsioon," selgitas Igor Gräzin.

Endise peaministri ja Reformierakonna kunagise esimehe Andrus Ansipi sõnul võib igaüks Eesti riigi vastu kohtusse minna, aga Jõksi puhul olevat küsimus eetika puudumises.

Ansipi seisukoht on seotud Tallinna trammihankega. Jõks oli Šveitsi veeremitootja Stadler Bussnangi esindaja, mis kaebas hanke kohtusse. Ettevõtte kaebus jäi riigikohtus rahuldamata.

Ansipi hinnagul ei oleks aga isegi võit Stadlerile mingit kasu toonud. Nimelt hakkas Kyoto saasteühikute ostu-müügi lepingu teostamistähtaeg lõppema. Seetõttu olnuks uue hanke korraldamine Ansipi sõnul võimatu ning Tallinn oleks jäänud uutest trammidest ilma.

"Mina ei taha endale presidenti, kes on raha eest valmis võitlema Eesti riigi huvide vastu, kelle ainus eesmärk on kahjustada Eesti riigi huve kohtuasjas," sõnas Ansip.

Jõks aga ütles vastu, et tema ei tahaks elada "riigis, kus peaminister või endine peaminister ütleb, milliseid kohtuasju tema peab perspektiivikaks ja millistes asjades võib Eesti riigi vastu minna ja millistes mitte".

Praeguse presidendikandidaadi advokaaditöö sai tähelepanu ka Tallinna Kalaranna arenduse ja detailplaneeringuga seoses.

Jõks esindas arendajat Pro Kapitali, mis esitas kohtuhagi Telliskivi Seltsi liikmele Teele Pehkile, kes rääkis korduvalt avalikult arenduse ja detailplaneeringu kitsaskohtadest. Pro Kapital nõudis esitatud väidete ümberlükkamist, kuid sõlmis hiljem Pehkiga kompromissi. Seda on nimetatud Eesti esimeseks nn LÄTAK-juhtumiks.

Jõksi sõnul ei ole ta üheski kohtuvaidluses ebaseaduslikult või ebaeetiliselt käitunud ning ta ei ole seni kahetsenud kellegi esindamist. Samuti ei tohi Jõksi arvates advokaati ja klienti samastada.

Õigusteadlane: eetika on ajas muutuv nähtus

Kliendi huvide kaitsmine on advokaadi jaoks tähtsam kui enda huvid, kuid samas ei tohi advokaat vastuollu minna kutsestandardite ega advokatuuri eetikakoodeksiga, mis muuhulgas kehtestab, et avalikkusega suheldes peab jurist olema väärikas, ütles "Aktuaalsele kaamerale" Tallinna tehnikaülikooli õiguse instituudi direktor Tanel Kerikmäe.

"Juristi eetika küsimus paneb pea valutama paljudel - filosoofid, teadlased, juristid on ise palju võtnud sõna. Nii kohtunike kui advokaatide puhul eraldi. Euroopas ja USA-s on võib-olla erinevad suhtumised. USA-s võetakse seda väga-väga tõsiselt, aga meil on kümme korda lühem kui USA eetikakoodeks, kus on märgitud kõikvõimalikud suhtevormid avdokaadi-kliendi vahel. Ma ütleks ka seda, et eetika on ajas muutuv nähtus," rääkis Kerikmäe.

Toimetaja: Laur Viirand



Kaitseminister Jüri Luik ja EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini

25 Euroopa riiki käivitas ühise kaitsekoostöö

Esmaspäeval käivitas Euroopa Liit alalise struktureeritud kaitsekoostöö ehk PESCO, mille kaudu hakkab 25 liikmesriiki tegema koostööd erinevates kaitseprojektides. Samuti panid liikmesriigid aluse Euroopa Kaitsefondile, millega panustab EL järgmisel eelarveperioodil kaitsevõime arendamisse kuni 10 miljardit eurot.

Nevesis
Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaali autahvel: aasta albumid 2017Kohad 41-50

ERR-i kultuuriportaal valis viiendat korda aasta parimaid plaate. Nagu tavaks oleme kujundanud, hakkab tipp-50 edetabel ilmuma esmaspäeval tagumisest kümnest, lisades iga päev kümme järgmist, kuni reedeks on esikümme ja kogu pilt avalik.

Lapsed Stroomi rannas koolivaheaega veetmas

Selgusid järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad

Haridus- ja teadusministeerium pani paika järgmise kolme õppeaasta koolivaheajad, et lapsevanematel oleks kergem puhkusi ja muid lastega seotud tegevusi kavandada ning koolidel ühistegevusi planeerida.

Bitcoini kaevandamine ületab selle praeguse hinna juures paljude riikide aastast elektrienergia tarvet.

Kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: