Reformierakonna poliitikud teevad etteheiteid Jõksi advokaadikarjääri asjus ({{commentsTotal}})

Mõned Reformierakonna poliitikud leiavad, et presidendikandidaat Allar Jõksi omaaegne töö vandeadvokaadina ei ole alati olnud eetiline. Nii Andrus Ansip kui ka Jürgen Ligi toovad näiteks Eesti Gaasi ja Tallinna trammihankes kaotajaks jäänud Stadleri esindamise riigi vastu. Jõksi arvates ei tohiks aga advokaati kliendiga samastada ning tema sõnul on väljaütlemised valimisvõitluse osa.

Isamaa ja Res Publica Liidu ning Vabaerakonna presidendikandidaadi Allar Jõksi advokaaditööst tõi reformierakondlane Jürgen Ligi tänases Eesti Päevalehes välja riigi ja Eesti Gaasi vaidluse gaasivõrkude sundvõõrandamise üle. Eesti Gaasi vähemusosanik oli tollal Venemaa ettevõte Gazprom, mida Ligi hinnangul Jõks esindaski, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma ei ole mitte üheski vaidluses Gazpromi huve esindanud. Ma olen esindanud Eesti Gaasi huve. Eesti Gaas on seaduslik ettevõte. Minu teada ei ole kuritegelikuks ettevõtteks kuulutatud ja Eesti Gaasi esindamine läks korralikult," kommenteeris Jõks ise.

Parteikaaslase süüdistusi kritiseeris ka õigusteadlane ja Reformierakonna fraktsiooni liige Igor Gräzin.

"Antud juhul sõber Ligi ei saa aru väga hästi, mis advokaadi amet on. Ega mõrtsuka kaitsja ei ole ise mõrtsukas ja ega Aivar Pilv ise dopingut ei võtnud, kui [Andrus] Veerpalu võttis. Inimeste, asutuste, kodanike - nende kaitsja on advokaat, kes teeb seda professionaalselt, kes saab selle eest raha, see ei ole heategevus, vaid see on ülitähtis riiklik funktsioon," selgitas Igor Gräzin.

Endise peaministri ja Reformierakonna kunagise esimehe Andrus Ansipi sõnul võib igaüks Eesti riigi vastu kohtusse minna, aga Jõksi puhul olevat küsimus eetika puudumises.

Ansipi seisukoht on seotud Tallinna trammihankega. Jõks oli Šveitsi veeremitootja Stadler Bussnangi esindaja, mis kaebas hanke kohtusse. Ettevõtte kaebus jäi riigikohtus rahuldamata.

Ansipi hinnagul ei oleks aga isegi võit Stadlerile mingit kasu toonud. Nimelt hakkas Kyoto saasteühikute ostu-müügi lepingu teostamistähtaeg lõppema. Seetõttu olnuks uue hanke korraldamine Ansipi sõnul võimatu ning Tallinn oleks jäänud uutest trammidest ilma.

"Mina ei taha endale presidenti, kes on raha eest valmis võitlema Eesti riigi huvide vastu, kelle ainus eesmärk on kahjustada Eesti riigi huve kohtuasjas," sõnas Ansip.

Jõks aga ütles vastu, et tema ei tahaks elada "riigis, kus peaminister või endine peaminister ütleb, milliseid kohtuasju tema peab perspektiivikaks ja millistes asjades võib Eesti riigi vastu minna ja millistes mitte".

Praeguse presidendikandidaadi advokaaditöö sai tähelepanu ka Tallinna Kalaranna arenduse ja detailplaneeringuga seoses.

Jõks esindas arendajat Pro Kapitali, mis esitas kohtuhagi Telliskivi Seltsi liikmele Teele Pehkile, kes rääkis korduvalt avalikult arenduse ja detailplaneeringu kitsaskohtadest. Pro Kapital nõudis esitatud väidete ümberlükkamist, kuid sõlmis hiljem Pehkiga kompromissi. Seda on nimetatud Eesti esimeseks nn LÄTAK-juhtumiks.

Jõksi sõnul ei ole ta üheski kohtuvaidluses ebaseaduslikult või ebaeetiliselt käitunud ning ta ei ole seni kahetsenud kellegi esindamist. Samuti ei tohi Jõksi arvates advokaati ja klienti samastada.

Õigusteadlane: eetika on ajas muutuv nähtus

Kliendi huvide kaitsmine on advokaadi jaoks tähtsam kui enda huvid, kuid samas ei tohi advokaat vastuollu minna kutsestandardite ega advokatuuri eetikakoodeksiga, mis muuhulgas kehtestab, et avalikkusega suheldes peab jurist olema väärikas, ütles "Aktuaalsele kaamerale" Tallinna tehnikaülikooli õiguse instituudi direktor Tanel Kerikmäe.

"Juristi eetika küsimus paneb pea valutama paljudel - filosoofid, teadlased, juristid on ise palju võtnud sõna. Nii kohtunike kui advokaatide puhul eraldi. Euroopas ja USA-s on võib-olla erinevad suhtumised. USA-s võetakse seda väga-väga tõsiselt, aga meil on kümme korda lühem kui USA eetikakoodeks, kus on märgitud kõikvõimalikud suhtevormid avdokaadi-kliendi vahel. Ma ütleks ka seda, et eetika on ajas muutuv nähtus," rääkis Kerikmäe.

Toimetaja: Laur Viirand



ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema