Jõks jätaks poliitiliselt vastumeelsed seadused välja kuulutamata ({{commentsTotal}})

Allar Jõks presidendikandidaatide debatil.
Allar Jõks presidendikandidaatide debatil. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

IRL-i ja Vabaerakonna presidendikandidaat Allar Jõks oleks presidendina jätnud välja kuulutamata "kahe tooli seaduse" ning samuti seaduse, mis dekriminaliseeris erakonna ebaseadusliku rahastamise. Ühtlasi toetab ta riigieelarvelist rahastamist valimisliitudele.

"Kui vabariigi presidendiks saab Allar Jõks, on vähem lolle seadusi, on vähem poliitilist diilitamist ja valitsus julgeb rohkem unistada ning ei piirdu pelgalt peenhäälestamisega," rääkis Jõks usutluses ajalehele Põhjarannik. "Näiteks poleks ma välja kuulutanud seadust, millega dekriminaliseeriti erakonna ebaseaduslik rahastamine. Ma poleks presidendina välja kuulutanud “kahe tooli seadust”, mis võimaldab riigikogu liikmel ka KOVi volikogus istuda."

Praegune president Toomas Hendrik Ilves on hoidnud seaduste väljakuulutamisel rangelt joont, mille järgi saab president sellest loobuda ainult juhul kui seaduses on vastuolu põhiseadusega ning välja kuulutanud ka seadusi, mis talle poliitiliselt vastumeelsed on olnud. Arnold Rüütel ja Lennart Meri kasutasid ka võimalust jätta väljakuulutamata seadused, mis neile lihtsalt sobimatud näisid. Paljudel juhtudel pidi president siis seaduse pärast riigikohtu vastavat otsust ikkagi välja kuulutama.

Jõks avaldas toetust valimisliitude rahastamisele riigieelarvest.

"Eelmisel nädalal käisin Jüri Adamsil tema suvekodus külas, rääkisime poolteist tundi põhiseadusest," rääkis Jõks ajalehele. "Jüri tunnistas, et see, kui ma kaitsesin õiguskantslerina riigikohtus kaks korda valimisliite, oli taasiseseisvunud Eesti kõige võimsam poliitilis-juriidiline akt; ilma selleta oleks Eesti hoopis teistsugune. Ja siis me arutasime, et nüüd peaks järgmisena mõtlema, kuidas ka valimisliite oleks võimalik riigieelarvest rahastada. Seegi on üks küsimus, millele presidendina kindlasti tähelepanu pööran."

Praegu saavad vastavalt riigikogu valimiste tulemusele eelarvest toetust erakonnad. Valimisliidud saavad osaleda üksnes kohalike volikogude valimistel. Volikogudest tuleb kaks kolmandikku presidendi valimiskogu liikmetest.

"Kui küsime, milline on presidendikandidaatide välispoliitiline pärand, siis võin öelda, et mul on kaks pärandit. Üks on viide Tartu rahule Eesti-Vene piirilepingu preambulis 2005. aastal. See on asi, mis takistas pragmaatilist välispoliitikat − mulle öeldi, sealhulgas Reformierakonna poolt: “Allar ei tea, kuidas käib välispoliitika.” Ma küsiks, mis on välispoliitikas olulisem: kas see, et oskad jutupunkte maha lugeda, või see, et sul on põhimõtted?" ütles Jõks "Teiseks Euroopa Liiduga (ELiga) liitumine 2004. aastal. Selleks oli vaja muuta põhiseadust. Kelle ettepanekul pandi sisse põhiseaduse kaitse klausel, et Eesti pole mitte igasuguses Euroopa Liidus, vaid ainult sellises, mis arvestab Eesti rahvuslike huvidega? Allar Jõksi!"

Vastuseks ajakirjaniku küsimusele, kas see tähendab, et kui EL liiguks föderaalsema vormi poole, peaks Eestis toimuma uus referendum, ütles Jõks: "Kindlasti!"

Toimetaja: Anvar Samost



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
Rahvusvahelist maksete ja valuutavahetuse teenust pakkuv Eesti päritolu idufirma TransferWise saab arvestatava osa investeeringutest riskikapitaliettevõtetelt ja erainvestoritelt. Pildil kaasasutaja Kristo Käärmann.

Transferwise sai kahjumist välja

Rahaülekannete teenust pakkuva Transferwise'i möödunud majandusaasta tulemused näitavad, et aastaga ettevõtte käive kahekordistus ja miljonitesse ulatunud kahjumist on saanud miljonitesse ulatuv kasum, kirjutab ajaleht Äripäev.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: