VTA tahab Lõuna-Eesti seakatku piirangutsoonist välja arvamiseks Euroopa Komisjoniga läbi rääkida ({{commentsTotal}})

Seakatku kahjud ulatuvad miljonitesse.
Seakatku kahjud ulatuvad miljonitesse. Autor/allikas: ERR

Veterinaar- ja toiduametis (VTA) toimus täna kohtumine seakasvatussektori esindajatega, kus põhiküsimusena arutati sigade Aafrika katku tõrjumisega seotud küsimusi. Kui taudikoldeid farmidesse ei lisandu, saab VTA alustada Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi Valga-, Viljandi-, Võru- ja Tartumaa osaliseks või täielikuks piirangutsoonist välja arvamiseks.

Euroopa Komisjoni poolt 2015. aasta lõpul seatud kriteeriumid seakatku tõkestamiseks kehtestatud tsoonide leevendamiseks või kaotamiseks võimaldavad taotleda kolmanda tsooni leevendamist ühe aasta möödumisel viimasest puhangust. Piirangutsooni leevendamine tähendab elussigade ja sealihaga seotud kauplemise piirangute vähendamist.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori Indrek Halliste sõnul peavad Valga-, Viljandi-, Võru- ja Tartumaa osaliseks või täielikuks kolmandast tsoonist vabastamiseks nii seakasvatajad kui järelevalveametnikud tegema omalt poolt kõik, et hoida lähima kahe kuu jooksul taud farmidest eemal. "Komisjoniga läbirääkimiste alustamise eelduseks on, et ei tule uusi puhanguid veel eeloleva suve ja sügise jooksul. See nõuab lisaks pidevale järelevalvele ka seakasvatajate igapäevast hoolsust," lisas Halliste.

Juulis ja augustis Eesti seakasvatajate seas läbi viidud erakorralise kontrolli tulemusena tehti ettekirjutusi 41 seakasvatuskohale, neist seapidamise lõpetamise kohta 10 seakasvatuskohale. 15. augusti seisuga on ettekirjutused täitmata ühes farmis, järelkontroll toimub sel nädalal.

Alates märtsikuust ametis olnud Indrek Halliste sõnul on viimase viie kuu jooksul analüüsitud kogu veterinaarjärelevalvesüsteemi toimimist ja kaardistatud kõiki tööprotsesse. "Läbiviidud analüüs on toonud esile puudusi ja seetõttu oleme kavandamas mitmeid tegevusi süsteemi korrastamiseks," ütles Halliste. "Üheks parandamist vajavaks kohaks on osutunud volitatud veterinaararstide süsteemi toimimine ja kindlasti on vajalik infovoo parandamine keskasutuse, kohalike asutuste ja volitatud veterinaaride vahel," lisas ta.

Kohtumisel osalesid Eesti Seakasvatajate Liidu, Eesti Tõusigade Aretusühistu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Maaeluministeeriumi, Eesti Maaülikooli ja Veterinaar-ja Toidulaboratooriumi esindajad.



Aasta auto 2018 Opel Insignia.

Eesti aasta auto on Opel Insignia

Tehnikamaailma peatoimetaja Tõnu Ojala tutvustas ka sel aastal "Ringvaates" Eesti aasta auto edetabelit. Aasta autoks 2018 valiti Opel Insignia.

uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: