Läti valitsuse kolm liiget kohtusid varjatult Venemaa asepeaministriga ({{commentsTotal}})

Venemaa asepeaminister Arkadi Dvorkovitš.
Venemaa asepeaminister Arkadi Dvorkovitš. Autor/allikas: Scanpix / TASS

Vene asepeaminister ja riikliku raudteefirma nõukogu esimees Arkadi Dvorkovitš kohtus üle-eelmisel nädalal Riiat väisates mitteametlikult kolme erakonna Roheliste ja Talurahva Liit (ZZS) ministriga; välisministeerium ei olnud kohtumisest teadlik.

Samasse erakonda kuuluv peaminister Māris Kučinskis ütles teisipäeval, et kohtumine Riias oli küll mitteametlik, kuid seda ei hoitud salajas.

Portaal skaties.lv kirjutas uudises, et kohtumine ei toimunud kooskõlas diplomaatia tavapraktikaga, sest selle organiseerijaks ei olnud Läti välisministeerium.

Peaministri sõnul olid kohtumisest teadlikud tema ja välisminister ning selle korraldas põllumajandusminister Jānis Dūklavs. Viimane on praegu puhkusel ning naaseb tuleval nädalal.

Dūklavs ütles portaalile, et kohtumise korraldas Vene suursaadik Lätis Aleksandr Vešnjakov.

Kučinskis eitas varasemat teadet, et peaministrit puhkuse ajal asendanud Dūklavs kohtus Dvorkovitšiga kui peaministri kohusetäitja. Dūklavsile sellist volitust ei antud, ütles Kučinskis.

Kuigi valitsusparteid lükkasid kohtumise arutelu järgmisesse nädalasse, soovivad ZZS-i koalitsioonipartnerid Ühtsus ja Rahvuslaste Ühendus kuulda ZZS-i selgitusi.

Ühtsuse asejuht Edvards Smiltēns rõhutas, et Lätil peab olema ühtne välispoliitika. Lisaks ei tohiks Läti olla Venemaale kehtestatud sanktsioonide küsimuses "keti nõrgim lüli" ega üritada parandada oma majanduse olukorda selle arvelt.

Karavela kalakonservitehases kohtusid Dvorkovitš, Dūklavs ning rahandusminister Dana Reizniece-Ozola ja transpordiminister Uldis Augulis.

Reizniece-Ozola kinnitas kohtumise toimumist ning ütles, et pooled arutasid kalakonservidele kehtestatud sanktsioonide tühistamist ning Inčukalnsi maa-aluse gaasimahuti projekti.

Toimetaja: Anvar Samost

Allikas: BNS



USA praeguse immigratsioonipoliitika vastu protestivad inimõiguslased Californias 4. juulil ehk iseseisvuspäeval.

Inimõigused heaoluriigi ja neoliberaalse üleilmastumise vahel

Kujutagem ette, et kõik maailma varandus kuulub ühele mehele. Nimetagem seda meest Kroisoseks, vanast pärimusest tuttava kuninga järgi, keda Herodotos iseloomustas kui „nii uskumatult rikast“, et ta „pidas ennast kõige õnnelikumaks surelikuks“. Oma ligimestest mõõtmatult kõrgemal asuv moodne Kroisos on ühtlasi ka suuremeelne kuningas.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: