Riigiametid "maalekolimisega" kaasa minema ei kipu ({{commentsTotal}})

Osa Eesti kaardist.
Osa Eesti kaardist. Autor/allikas: Postimees/Scanpix
{{1471405883000 | amCalendar}}

Rahandusministeeriumis koostatud riigiülesannete analüüs osutab, milliseid avaliku sektori töökohti kannataks Tallinnast välja viia, et ka muudes piirkondades oleks kõrgharidusega inimestel võimalik elada ja erialast tööd teha. Nimekirja sattunud riigiametid aga ei pea täiendavate töökohtade pealinnast väljaviimist valdavalt võimalikuks.

Tõenäoliselt juba järgmisel nädalal on oodata valitsuse kabinetiistungile arutelu, kus otsustatakse, kas võtta vastu strateegiline suund keskvalitsuse töökohtade pealinnast väljaviimiseks. Arutelu aluseks on riigiülesannete analüüs, mis kaardistab riigiametid, mille osasid või kõiki töökohti peab analüüsitoimkond võimalikuks Tallinnast väljapoole viia.

Plaani kohaselt ei tohiks keskvalitsuse töökohtade osakaal edaspidi ületada praegust, 45-protsendist taset ning uute töötajate värbamisel tuleks eelistada asukohti väljaspool pealinna.

Kõik Tallinnas asuvad ministeeriumid on teatanud, et ei pea võimalikuks pealinnast välja kolida, ent on välja pakkunud hulga riigiasutusi, kes nende arvates võiks osaliselt või täielikult oma töökohad pealinnast välja viia.

Rahvusringhääling sai kommentaarid 32 nimekirjas olevast asutusest kümmekonnalt, kellest enamik ei näe võimalust täiendavalt töökohti Tallinnast välja viia. Veelgi enam, neile polnud keegi seda esmast analüüsi ka tutvustanud, seega tuli riigihalduse kolimisettepanekute kava neile üllatusena.

Muinsuskaitseamet: kas kolimine oleks otstarbekas?

Muinsuskaitseameti inspektorid töötavad juba praegu kõigis maakondades. Amalüüsidokumendis aga tehakse ettepanek: "Ka muinsuskaitsetöö korraldamist, kultuurimälestiste riikliku registri pidamist ning kultuuriväärtuste väljaveotaotluste läbivaatamist ja lubade väljastamist peaks teatud mahus olema võimalik teostada pealinnast väljaspool."

Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie leiab, et see ettepanek pole asjatundlik. "Samad maakonnainspektorid juba korraldavadki muinsuskaitsetööd maakondades ja täidavad oma maakonna kohta käivaid andmeid registris. Eraldi väljaveolubadega töötavaid inimesi ei ole, see on kunstimälestiste peainspektori töö. Enamasti väljastame neid Tallinnas asuvatele antiigikaupmeestele, üldjuhul eeldab väljaveo loa andmine ka eseme füüsiliselt nägemist. Nende transport Valka või Saaremaale on muidugi korraldatav, kuid kas ka loa taotlejale säästlik? Tänane töö on korraldatud mõistlikult ja otstarbekuse alusel - kodanikule lähimas punktis. Geograafilised ümberkorraldused tähendaks, et mitte asumine Tallinnas on olulisem argument, kui mõistlik töökorraldus."

Raie kinnitas, et nende arvamust töötajate pealinnast väljakolimise kohta pole küsitud, samuti pole nad seda omavahel arutanud.

"Personali valides lähtume ikka inimese valdkondlikust pädevusest ja sobivusest ametikohale. Need ettepanekud on teoreetilist laadi. Loomulikult on elu ka väljaspool Tallinna ja muidugi on kontoritööd võimalik teha üle Eesti, aga kas see ka otstarbekas on?" küsis ta.

Patendiamet: ilma kadudeta seda teha ei saaks

Patendiameti kohta seisab analüüsis järgmine ettepanek: "Kõik töötajad on Tallinnas. Tööstusomandi esemetele õiguskaitse andmine, avalikkuse teavitamine, õigusaktide ja strateegiate väljatöötamisel osalemine, projektide ettevalmistamine ja läbiviimine ning rahvusvahelises koostöös osalemine peaks olema võimalik väljaspool Tallinnat. Samas eeldab see erinevate spetsiifiliste valdkondlike ekspertide olemasolu, mille osas suudab ehk alternatiivi pakkuda Tartu."

"Meie eksperdid on kõik tehnikaülikooli taustaga, mis teeb kolimise suhteliselt keeruliseks,” teatas patendiameti peadirektor Margus Viher. "Ma ei ole väga optimistlik. Meie eksperdi väljaõpe kestab kuni kolm aastat ja mõõnaperiood tuleb valus.”

Riigikontroll: see on asendustegevus

Riigihalduse ametnikud tõdevad oma analüüsis, et kõik riigikontrolli töötajad asuvad Tallinnas, kuid leiavad, et audiitorid võiksid töötada ka väljaspool pealinna. Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Toomas Mattson seda vajalikuks ega võimalikuks ei pea.

"Riigikontroll on just kuu aega tagasi kolinud spetsiaalselt põhiseadusliku institutsiooni tarvis renoveeritud muinsusväärtusega väärikasse hoonesse Tallinnas Toompeal, mida on pidanud sobivaks riigikogu ja Vabariigi Valitsus, kes on riigikontrolli info peamised tarbijad. Vastavalt töisele vajadusele ja võimalustele kasutavad väljaspool Tallinna elavad riigikontrolli töötajad juba praegu kaugtöö võimalust. Riigikontrolli koosseisu suurendamine harukontorite moodustamiseks väljaspool Tallinna ega muud asendustegevused ei ole otstarbekad," leidis Mattson.

Õiguskantsleri kantselei: peame tegema koostööd teiste asutustega

Riigihalduse analüüsis leitakse, et kontrolltegevusi saaks õiguskantsleri kantselei teha ka väljaspool pealinna. Seevastu kantselei kommunikatsioonijuht Janek Luts ütles, et põhiseaduslike institutsioonide roll, pädevus ja ülesanded seavad oma eeldused asukohale, et tagada koostoime teiste institutsioonide ja asutustega. "Sellist plaani ei ole õiguskantsleriga arutatud," kinnitas ta.

SA Innove: me ei ole seda teemat analüüsinud

SA Innove on juba praegu esindatud kõigis maakondades - Rajaleidja keskustes antakse koolinoortele karjäärinõu.

"Ka elukestva õppe arendustegevuste keskne koordineerimine ning vastavate programmide ja projektide rakendamine ning Euroopa Liidu struktuuritoetuste sihipärane ja efektiivne vahendamine peaks olema võimalik väljaspool Tallinnat," pakub analüüsis välja.

"Kui analüüsija on jõudnud järeldusele, et "peaks olema võimalik", siis on tegemist tema arvamusega. Meie sellist analüüsi täna teinud ei ole, samuti ei ole näinud ühtegi sellekohast analüüsi. Meie asutusega seda plaani arutatud ei ole," teatas SA Innove kommunikatisooniüksuse juht Anneli Aab. "Kui riigireformiga seoses võetakse vastu konkreetsed otsused, siis saab ka edasi mõelda ja arutada." Tema kinnitusel on nende senine praktika maakondlike esindustega suhtlemisel olnud hea, näiteks koosolekuid peetakse sageli Skype'i vahendusel.

EKI: igapäevased koostööpartnerid on Tallinnas

Eesti keele instituudil (EKI) muist töökohti juba asub Tartus. Riigihalduse meeskond soovitab EKI-le järgmist: "Sõnaraamatute koostamise, keelenõuande ja e-teenuste väljatöötamise ülesandeid peaks olema võimalik täita ka mõnes muus linnas. Samas töötab asutuses palju filolooge, kelle leidmine igas maakonnakeskuses ei pruugi olla lihtne, ent nt Tartus võiks see olla võimalik."  

EKI direktor Tõnu Tender nõustus, et keelenõu andmine ja sõnaraamatute koostamine on tõepoolest tegevused, mida saaks igalt poolt teha. Samas aga on Tallinnas institutsioonid, kellega igapäevast koostööd tehakse, seega enamike töökohtade puhul kolimine kõne alla ei tuleks.

Tender möönab, et see on osalt ka mõtteharjutuse küsimus - pole lihtsalt harjumust mõelda, et töökoht võiks ka mujal asuda. "Veerandi [töökohtadest] ehk punnitab ära," võttis ta kokku. "Esmalt tuleb üle vaadata inimese pädevused, kas neid on mujalt võtta. Kui on pädevustelt võrdne kandidaat, siis miks mitte."

Konkurentsiamet: kui juba kolida, siis kogu täiega

Konkurentsiametil asuvad kõik töökohad pealinnas. Ehkki riigihalduse analüüs soovitab nii mõnegi funktsiooni pealinnast väljaviimist, leiab ameti peadirektor Märt Ots, et nii väikest asutust tükeldama hakata pole otstarbekas.

"Konkurentsiamet on suhteliselt väike asutus - kokku 45 töökohta. Kui tehakse otsus asutuse Tallinnast välja kolimiseks, siis oleks mõttekas juba kogu asutus pealinnast välja kolida. Osakondade moodustamine erinevates linnades ei ole väikese asutuse puhul otstarbekas," põhjendas Ots. "Ei ole konkreetse asukoha peale mõelnud, meil ei ole täna vabu töökohti ja kuna üldine suund on pigem töökohtade vähendamisele, siis ei ole lähiajal kavas ka uusi töötajaid juurde võtta."

Veterinaar- ja toiduamet: hetkel täiendavaks väljakolimiseks vajaduste ei näe

Veterinaar- ja toiduameti töötajaskonnast asub juba praegu 2/3 pealinnast väljaspool. Riigiülesannete analüüsis soovitatakse ka peakontor Tallinnast mujale kolida.

"Antud ettepanekut on veel vara kommenteerida. Kõigepealt peaksime ootama ära, milline on valitsuse põhimõtteline seisukoht töökohtade väljaviimise osas. Kui selline otsus tuleb, teeme kindlasti koostööd rahandusministeeriumiga ja analüüsime täiendavalt, millised on meie asutuse vajadused ja võimalused töökohtade Tallinnast välja viimiseks. Kuna juba praegu töötab 67% asutuse töötajatest väljaspool Tallinna, siis hetkel selleks vajadust ei näe,“ arvas ameti peadirektor Indrek Halliste.

Keskkonnaagentuur: võimaldame kaugtööd

Ministeeriumi töörühm teeb ettepaneku: "Asutuse töötajatest 32% asub väljaspool Tallinnat erinevates maakondades. Riikliku keskkonnaseire programmi täitmine, keskkonnavaldkonna riigisiseste ja rahvusvaheliste aruannete koostamine, keskkonnaseisundile hinnangute andmine, elutähtsate teenuste, sh ilmaprognoosi tagamine ning seirejaamade, -vahendite ja -seadmete pidamine ning uuendamine peaks olema täielikult võimalik väljaspool Tallinnat."

Keskkonnaagentuuri peadirektor Taimar Ala kinnitas, et ta on võimalusel alati lubanud töötajatele kaugtööd ning ta pole iial seadnud eesmärgiks, et inimesed just pealinnas töötaksid.

EAS: Tartus saaks töötajaskonda laiendada

Nagu teistegi asutuste puhul, soovitatakse analüüsis ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel (EAS) tugiteenused pealinnast välja viia.

EAS-i juhatuse liige Sille Talvet viitas, et juba praegu töötab 15 protsenti nende töötajaskonnast Tartus, kuid vajadusel võib seda osakaalu veelgi suurendada - juhul, kui kliendivajadus selle tingib.

Statistikaamet: kasutame palju kaugtööd

Statistikaamet kasutab juba praegu palju kaugtöövõimalust. Näiteks asuvad ametil kontorid Tartus ja Viljandis, mida usinalt ka kasutatakse. Riigihalduse analüüs soovitab statistikaametil viia ka andmetöötluse ja registrite ning statistika- ja tugiüksused Tallinnast välja. Ameti personalijuht Viire Rannasoo toobki näiteks, et neljast kaks vakantsi, kuhu töötajat otsitakse, võib täita nii Tallinnas, Tartus kui Viljandis.

Maa-amet: värbamisel saab töötaja töö asukohta valida

Maa-ameti personalist töötab juba praegu 53 protsenti väljaspool pealinna. Sellegipoolest leitakse riigi analüüsis, et ka maakatastri pidamist, maareformi läbiviimist, geoinformaatika tegevuse suunamist ja
muid maatoimingutega seotud ülesandeid on võimalik täita väljaspool pealinna.

Maa-ameti avalike suhete nõunik Agnes Jürgens kinnitas, et kui vähegi võimalik, saavad töötajad värbamisel ise oma töökoha asukoha valida. "Amet jätkab seda joont, et paiknemine väljaspool pealinna jääks enamjaolt alles samas proportsioonis."

TAI: ei tõtta sündmustest ette

Tervise arengu instituudi (TAI) kõik töötajad asuvad Tallinnas. Analüüsidokumendis leitakse, et tervise- ning sotsiaalvaldkonna teadus-, arendus- ja rakendustegevust ning tervisestatistika kogumist oleks võimalik korraldada ka väljaspool pealinna.

TAI tervishoiusuuna kommunikatsioonijuht Tarmo Seliste selgitusel ei soovi nad sotsiaalministeeriumi allasutusena ministeeriumi tasandil tehtava analüüsi ja otsuste langetamise eel võimalike töökohtade kolimiste üle spekuleerida.

"Aasta lõpuks plaanib ministeerium jõuda konkreetsete muudatusettepanekuteni. Kuna seni ei ole asutuste ühendamise ega osalise ümberkorraldamise teemal otsust tehtud, jätkame oma tavapärast tööd ja teadustegevust ning hoidume spekulatsioonidest, kas ja kui palju ning millistel põhjustel võiksid meie töökohad asuda väljaspool Tallinna. TAI on teadus- ja arendusasutus, mistõttu osaliselt luuakse ja mehitatakse töökohti vastavalt vajadusele ja riigieelarveväliste teadusprojektide rahastamisele ning vakantseid töökohti meil struktuuris ei ole," kommenteeris Seliste.

Riigi tugiteenuste keskus: töötame juba selle plaani nimel

Riigi tugiteenuste keskusesse on kokku koondatud ministeeriume teenindavad raamatupidajad. Möödunud aastal sai keskus valitsuselt ülesande 50 protsenti oma töötajaist 2018. aastaks Tallinnast välja viia. Juba praegu teeb seda enam kui kolmandik - muist Tartus, muist Viljandis.

"Suuremaid kontoreid me väljaspool kolme asukohta luua ei ole plaaninud, kuid plaanime katsetada ka kaugtöökohtadega, mis võivad paikneda ka teistes maakondades," kommenteeris keskuse direktor Tarmo Leppoja.

Selleks, et teenuse kvaliteet ei kannataks ning kriitiline oskusteave organisatsioonis säiliks, plaanitakse muudatust läbi viia sujuvalt järgneva kahe aasta jooksul.

"Töökohtade väljaviimisel oleme juba alates eelmisest aastast rakendanud põhimõtteid, mille kohaselt uusi töötajaid värbame ainult Tallinnast väljaspool, töökohtade vähendamine toimub aga ainult Tallinna töökohtade arvelt. Mõnel juhul soovivad ka töötajad ise oma elukohta vahetada," kinnitas Leppoja.

Ta kinnitab, et infovahetus eri asukohtade tõttu kannatanud ei ole. "Koosolekud saab peetud videosilla abil ning suhtlus klientidega toimub niikuinii valdavalt elektroonilistes kanalites. Häid töötingimusi on ühtviisi võimalik luua kõigis meie praegustes asukohtades."

Et kõrgharidusega oleks ka väljaspool pealinna midagi teha

Riigihalduse ministri büroo pressiesindaja Kristina Haavala selgitas, et ministeeriumid ja maavalitsused pakkusid ise välja, millised asutused ja funktsioonid võiksid pealinnast väljaspool asuda.

Eesmärk on, et ka kõrgharidusega inimestel oleks põhjust ja võimalust pealinnast väljaspool elada ning erialast tööd teha. Riigireformi läbiviijad näevad, et ideaalis võiks uued, värvatavad ametikohad võimaldada töötamist üle Eesti.

Kaugtöökohtade tarbeks plaanib riik rajada riigimajad - selline ülesanne on kätte antud Riigi Kinnisvara AS-le. Sellistes riigimajades saaksid siis erinevate riigiasutuste töötajad tööl käia - kes püsivalt, kes ajutiselt.

Kui valitsus plaani kinnitab, asutakse seda juba asutustega sisulisemalt arutama ja rakenduskava välja töötama. Enne ei nähtud vajadust kõigi asutustega seda läbi rääkima asuda. Sedasi võisidki mõned ettepanekud paljudele asutustele asjatundmatud tunduda.



Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

Kohtuistung Reidi tee ehitusloa teemalKohtuistung Reidi tee ehitusloa teemal
Halduskohus kuulutab otsuse Reidi tee asjus 6. septembril

Tallinna halduskohus arutas esmaspäeval MTÜ Eesti Roheline Liikumine taotlust peatada Reidi tee ehitamine.

Uuendatud: 17:47 
tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.