Kui valimiskogu kukub läbi, jätkab Ilves uue riigipea valimiseni ({{commentsTotal}})

Kui mingil põhjusel peaks realiseeruma võimalus, et presidendivalimised jõuavad riigikogust valimiskokku, kuid uut riigipead ei õnnestu ära valida sealgi, jätkab ametis praegune president Toomas Hendrik Ilves kuni uue riigipea valimiseni.

Presidendi äravalimist riigikogus on juba mõnda aega peetud vähetõenäoliseks, kuna erakonnad ei ole suutnud kokku leppida ühiskandidaadis. Nüüd on aga hakatud spekuleerima selle üle, et see ei pruugi õnnestuda ka valimiskogus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Seda eriti juhul kui Reformierakonnal peaks valimiskogus olema kaks kandidaati - Siim Kallas, kes liiguks sinna otse riigikogu kolmandast voorust ja Marina Kaljurand, keda erakond seaks üles valimiskogus.

Endine vabariigi valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul tunnistab, et teoreetiline võimalus, et presidendivalimised kukuvad ka valimiskogus läbi, on olemas.

Valimiskogus peab ühe kandidaadi taha tulema lõpuks enamus. Kui see viimases voorus näiteks tühjade sedelite tõttu ei õnnestu, jääb president valimata. "Kui me vaatame näiteks 2001. aasta või 2006. aasta valimistulemusi, siis ikkagi paar häält oli üle nõutava miinimumi, mis oli vajalik," meenutas Sibul.

Valimiskogu teise vooru jõuavad kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. 2001. aastal võttis valimiskogu teise vooru hääletamisest osa 366 liiget.

Presidendi äravalimiseks on vaja 50% häältest ja lisaks veel üks hääl, ehk tol korral oli vaja 184 häält. Toomas Savi poolt hääletas 155 liiget, Arnold Rüütel kogus vajalikud 186 häält, kehtetuid ja rikutud sedeleid oli 25. Kui neid oleks aga rohkem olnud vaid kolme võrra, oleks valimised läinud tagasi riigikogusse.

Mitteametlikult on kokku lepitud, et valimiskogu toimub 24. septembril. Kui presidenti seal ära ei valita, läheb presidendi valimine taas riigikogu kätte ja kõik algab otsast peale. President Ilvese teine viieaastane ametiaeg lõpeb aga juba 10. oktoobril.

Endine riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste märkis, et kui nn istuv president on teovõimeline oma ametiülesandeid täitma, siis ta täidab oma ametiülesandeid nii kaua, kuni uus president on valitud. "See on loogiline ja mõistlik lahendus, mis on minu teada kasutusel ka teistes riikides."

Ka presidendi kantseleist kinnitati "Aktuaalsele kaamerale", et president Ilves jätkab ametis senikaua, kuni uus president on valitud.

Toimetaja: Priit Luts



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: