Ibrus on EAS-i virtuaalreaalsuskeskkonna hanke suhtes kriitiline ({{commentsTotal}})

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus otsib miljoni eurose hankega e-Eestit tutvustava virtuaalreaalsuskeskkonna loojat välismaalt, mitte Eestist. Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni keskuse juht Indrek Ibrus on hanke suhtes kriitiline, kuna tingimused on kirja pandud nii, et Eesti selle valdkonna ettevõtted ei saa kaasa lüüa.

Ettevõtluse arendamise sihtasutus soovib luua e-Eestit tutvustava keskkonna, mis kasutab 360-kraadiseid videoid, graafilisi ja mänguelemente ning mis võimaldab teha 360-kraadiseid otseülekandeid ning suhtlust publikuga. Hanke maksimaalne maksumus on miljon eurot. Esimene etapp läheb maksma 240 000.

"See on esialgse etapi hind ja kui järgmistel aastatel meil oleks vaja sisu juurde tellida või üleval pidada seda lahendust või veel prille osta, siis meil on need vahendid olemas. Küll me ei kavatse kogu miljonit praegu ära kulutada, see on lihtsalt meie reserv," ütles e-Estonia Showroomi juht Anna Piperal.

Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskuse juht Indrek Ibrus kritiseerib hanget seetõttu, et EAS soovib selle tellida võõrriikide tootjatelt.

"Meie Eesti virtuaalreaalsuse startupi-kogukond on väga võimekas, nad on mitmes mõttes paremad, arenenumad, tegusamad kui naaberriikide vastavad ettevõtted," hindas Ibrus.

Anna Piperal seevastu ütleb, et virtuaalreaalsuse platvormide lahenduste loomine on väga kulukas ja väga uudne asi tegelikult. "Meil tegijaid on pigem vähe. Ehk siis kogemust. Me peaks ja tahaks kaasata rahvusvahelisi ettevõtteid, kellel on võib-olla valmis platvormid juba olemas. Kelle jaoks kulud läheksid pigem sisu tootmisesse, mitte, et platvormi üles ehitada nullist," selgitas ta.

Väide, et nendel suurtel maailma ettevõtetel on mingid erilised platvormid, mida Eesti omadel ei ole, ei vasta Indrek Ibruse arvates tõele. "Eesti tootjad saaksid neid oma lahendusi laadida igasugustele platvormidele ja panna igal pool üles," väitis Ibrus.

Ibrus lisas, et Eesti ettevõtetele looks taoline suurtöö tulevikuks maailmaturul eelise nii portfoolio kui oskuste osas.

"Ja kõige naljakam siinjuures on see, et Eesti nö e-Eesti showruumi tarvis, mis peaks justkui demonstreerima Eesti IT-valdkonna ja digivaldkonna võimekust, millise loosungiga seda siis tehakse? Et me oleme suhteliselt võimekad hankima neid lahendusi välismaalt? Ei ole ju loogiline," rääkis Ibrus.

EAS loodab sobiva pakkuja leida selle aasta lõpuks ning ideaalis võiks virtuaalreaalsuskeskkond valmida järgmise aasta esimeses pooles.

Toimetaja: Priit Luts



FOORUM
arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: