Ibrus on EAS-i virtuaalreaalsuskeskkonna hanke suhtes kriitiline ({{commentsTotal}})

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus otsib miljoni eurose hankega e-Eestit tutvustava virtuaalreaalsuskeskkonna loojat välismaalt, mitte Eestist. Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni keskuse juht Indrek Ibrus on hanke suhtes kriitiline, kuna tingimused on kirja pandud nii, et Eesti selle valdkonna ettevõtted ei saa kaasa lüüa.

Ettevõtluse arendamise sihtasutus soovib luua e-Eestit tutvustava keskkonna, mis kasutab 360-kraadiseid videoid, graafilisi ja mänguelemente ning mis võimaldab teha 360-kraadiseid otseülekandeid ning suhtlust publikuga. Hanke maksimaalne maksumus on miljon eurot. Esimene etapp läheb maksma 240 000.

"See on esialgse etapi hind ja kui järgmistel aastatel meil oleks vaja sisu juurde tellida või üleval pidada seda lahendust või veel prille osta, siis meil on need vahendid olemas. Küll me ei kavatse kogu miljonit praegu ära kulutada, see on lihtsalt meie reserv," ütles e-Estonia Showroomi juht Anna Piperal.

Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskuse juht Indrek Ibrus kritiseerib hanget seetõttu, et EAS soovib selle tellida võõrriikide tootjatelt.

"Meie Eesti virtuaalreaalsuse startupi-kogukond on väga võimekas, nad on mitmes mõttes paremad, arenenumad, tegusamad kui naaberriikide vastavad ettevõtted," hindas Ibrus.

Anna Piperal seevastu ütleb, et virtuaalreaalsuse platvormide lahenduste loomine on väga kulukas ja väga uudne asi tegelikult. "Meil tegijaid on pigem vähe. Ehk siis kogemust. Me peaks ja tahaks kaasata rahvusvahelisi ettevõtteid, kellel on võib-olla valmis platvormid juba olemas. Kelle jaoks kulud läheksid pigem sisu tootmisesse, mitte, et platvormi üles ehitada nullist," selgitas ta.

Väide, et nendel suurtel maailma ettevõtetel on mingid erilised platvormid, mida Eesti omadel ei ole, ei vasta Indrek Ibruse arvates tõele. "Eesti tootjad saaksid neid oma lahendusi laadida igasugustele platvormidele ja panna igal pool üles," väitis Ibrus.

Ibrus lisas, et Eesti ettevõtetele looks taoline suurtöö tulevikuks maailmaturul eelise nii portfoolio kui oskuste osas.

"Ja kõige naljakam siinjuures on see, et Eesti nö e-Eesti showruumi tarvis, mis peaks justkui demonstreerima Eesti IT-valdkonna ja digivaldkonna võimekust, millise loosungiga seda siis tehakse? Et me oleme suhteliselt võimekad hankima neid lahendusi välismaalt? Ei ole ju loogiline," rääkis Ibrus.

EAS loodab sobiva pakkuja leida selle aasta lõpuks ning ideaalis võiks virtuaalreaalsuskeskkond valmida järgmise aasta esimeses pooles.

Toimetaja: Priit Luts



Old Saare juust.Old Saare juust.

Eesti parimaks toiduaineks sai Old Saare juust

Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil andis president Kersti Kaljulaid üle kuldmärgi Eesti parima toiduaine konkursi tänavusele võidutootele, milleks on Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust.

UUDISED
"Suud puhtaks"."Suud puhtaks".
"Suud puhtaks" keskendus vaidlustele Rail Balticu ümber

Rail Baltic on Eesti ühiskonnas kirgi kütnud juba aastaid ning otsustajate laudadele on jõudnud järjekordne tasuvusanalüüs. Selle nädala saade "Suud puhtaks" arutles Rail Balticu teemadel.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.