Ibrus on EAS-i virtuaalreaalsuskeskkonna hanke suhtes kriitiline ({{commentsTotal}})

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus otsib miljoni eurose hankega e-Eestit tutvustava virtuaalreaalsuskeskkonna loojat välismaalt, mitte Eestist. Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni keskuse juht Indrek Ibrus on hanke suhtes kriitiline, kuna tingimused on kirja pandud nii, et Eesti selle valdkonna ettevõtted ei saa kaasa lüüa.

Ettevõtluse arendamise sihtasutus soovib luua e-Eestit tutvustava keskkonna, mis kasutab 360-kraadiseid videoid, graafilisi ja mänguelemente ning mis võimaldab teha 360-kraadiseid otseülekandeid ning suhtlust publikuga. Hanke maksimaalne maksumus on miljon eurot. Esimene etapp läheb maksma 240 000.

"See on esialgse etapi hind ja kui järgmistel aastatel meil oleks vaja sisu juurde tellida või üleval pidada seda lahendust või veel prille osta, siis meil on need vahendid olemas. Küll me ei kavatse kogu miljonit praegu ära kulutada, see on lihtsalt meie reserv," ütles e-Estonia Showroomi juht Anna Piperal.

Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskuse juht Indrek Ibrus kritiseerib hanget seetõttu, et EAS soovib selle tellida võõrriikide tootjatelt.

"Meie Eesti virtuaalreaalsuse startupi-kogukond on väga võimekas, nad on mitmes mõttes paremad, arenenumad, tegusamad kui naaberriikide vastavad ettevõtted," hindas Ibrus.

Anna Piperal seevastu ütleb, et virtuaalreaalsuse platvormide lahenduste loomine on väga kulukas ja väga uudne asi tegelikult. "Meil tegijaid on pigem vähe. Ehk siis kogemust. Me peaks ja tahaks kaasata rahvusvahelisi ettevõtteid, kellel on võib-olla valmis platvormid juba olemas. Kelle jaoks kulud läheksid pigem sisu tootmisesse, mitte, et platvormi üles ehitada nullist," selgitas ta.

Väide, et nendel suurtel maailma ettevõtetel on mingid erilised platvormid, mida Eesti omadel ei ole, ei vasta Indrek Ibruse arvates tõele. "Eesti tootjad saaksid neid oma lahendusi laadida igasugustele platvormidele ja panna igal pool üles," väitis Ibrus.

Ibrus lisas, et Eesti ettevõtetele looks taoline suurtöö tulevikuks maailmaturul eelise nii portfoolio kui oskuste osas.

"Ja kõige naljakam siinjuures on see, et Eesti nö e-Eesti showruumi tarvis, mis peaks justkui demonstreerima Eesti IT-valdkonna ja digivaldkonna võimekust, millise loosungiga seda siis tehakse? Et me oleme suhteliselt võimekad hankima neid lahendusi välismaalt? Ei ole ju loogiline," rääkis Ibrus.

EAS loodab sobiva pakkuja leida selle aasta lõpuks ning ideaalis võiks virtuaalreaalsuskeskkond valmida järgmise aasta esimeses pooles.

Toimetaja: Priit Luts



Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.