Ibrus on EAS-i virtuaalreaalsuskeskkonna hanke suhtes kriitiline ({{commentsTotal}})

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus otsib miljoni eurose hankega e-Eestit tutvustava virtuaalreaalsuskeskkonna loojat välismaalt, mitte Eestist. Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni keskuse juht Indrek Ibrus on hanke suhtes kriitiline, kuna tingimused on kirja pandud nii, et Eesti selle valdkonna ettevõtted ei saa kaasa lüüa.

Ettevõtluse arendamise sihtasutus soovib luua e-Eestit tutvustava keskkonna, mis kasutab 360-kraadiseid videoid, graafilisi ja mänguelemente ning mis võimaldab teha 360-kraadiseid otseülekandeid ning suhtlust publikuga. Hanke maksimaalne maksumus on miljon eurot. Esimene etapp läheb maksma 240 000.

"See on esialgse etapi hind ja kui järgmistel aastatel meil oleks vaja sisu juurde tellida või üleval pidada seda lahendust või veel prille osta, siis meil on need vahendid olemas. Küll me ei kavatse kogu miljonit praegu ära kulutada, see on lihtsalt meie reserv," ütles e-Estonia Showroomi juht Anna Piperal.

Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskuse juht Indrek Ibrus kritiseerib hanget seetõttu, et EAS soovib selle tellida võõrriikide tootjatelt.

"Meie Eesti virtuaalreaalsuse startupi-kogukond on väga võimekas, nad on mitmes mõttes paremad, arenenumad, tegusamad kui naaberriikide vastavad ettevõtted," hindas Ibrus.

Anna Piperal seevastu ütleb, et virtuaalreaalsuse platvormide lahenduste loomine on väga kulukas ja väga uudne asi tegelikult. "Meil tegijaid on pigem vähe. Ehk siis kogemust. Me peaks ja tahaks kaasata rahvusvahelisi ettevõtteid, kellel on võib-olla valmis platvormid juba olemas. Kelle jaoks kulud läheksid pigem sisu tootmisesse, mitte, et platvormi üles ehitada nullist," selgitas ta.

Väide, et nendel suurtel maailma ettevõtetel on mingid erilised platvormid, mida Eesti omadel ei ole, ei vasta Indrek Ibruse arvates tõele. "Eesti tootjad saaksid neid oma lahendusi laadida igasugustele platvormidele ja panna igal pool üles," väitis Ibrus.

Ibrus lisas, et Eesti ettevõtetele looks taoline suurtöö tulevikuks maailmaturul eelise nii portfoolio kui oskuste osas.

"Ja kõige naljakam siinjuures on see, et Eesti nö e-Eesti showruumi tarvis, mis peaks justkui demonstreerima Eesti IT-valdkonna ja digivaldkonna võimekust, millise loosungiga seda siis tehakse? Et me oleme suhteliselt võimekad hankima neid lahendusi välismaalt? Ei ole ju loogiline," rääkis Ibrus.

EAS loodab sobiva pakkuja leida selle aasta lõpuks ning ideaalis võiks virtuaalreaalsuskeskkond valmida järgmise aasta esimeses pooles.

Toimetaja: Priit Luts



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: