Riigiprokuratuur ei lõpetanud kriminaalmenetlust Kofkini suhtes ({{commentsTotal}})

Alexander Kofkin.
Alexander Kofkin. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigiprokuratuur ei lõpetanud kriminaalmenetlust ärimees Alexandr Kofkini suhtes, nagu taotlesid tema kaitsjad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Marko Pilv.

"Kinnitame, et mainitud kriminaalasja raames ei ole menetluse lõpetamise määrusi tehtud. Kriminaalasi on kohtueelses menetluses," kinnitas riigiprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina BNS-ile.

Keskerakonna liidri Edgar Savisaare süüasja ühe menetlusaluse, ärimees Alexandr Kofkini kaitsjad Aivar Pilv ja Marko Pilv esitasid augusti alguses riigiprokuratuurile taotluse lõpetada Kofkini suhtes kriminaalmenetlus seoses tema tegevuses süüteokoosseisu puudumisega. Kaitsjad leidsid, et vaatamata jälitustegevusele ei ole mahukas kriminaalasjas kogutud tõendeid, mis kinnitaksid Kofkinile inkrimineeritud süüteo toimepanemist.

Aivar Pilv selgituse kohaselt ei saa menetluses kogutud isikute kohtumiste salvestustest, milles räägitakse väga erinevatel teemadel, teha järeldust Kofkini poolt Savisaarele altkäemaksu pakkumisest või andmisest ning viimase poolt sellega nõustumisest või vastuvõtmisest. Samuti ei nähtu tunnistajate ütlustest, et Tallinna linnvalitsuse töötajad oleksid saanud Savisaarelt või tema alluvatelt juhiseid või korraldusi teha varalise soodustuse eest Kofkini ärihuve soosivaid otsuseid.

Kaitsjad juhtisid muu hulgas prokuratuuri tähelepanu ka mõistliku menetlusaja möödumisele Kofkini suhtes seoses Šveitsiga puutumust omavale menetlusele, mis on väldanud enam kui viis aastat.

Pilve sõnul on tõsiseid küsitavusi tekitav ka fakt, et Eesti õiguskaitseorganid on mõned päevad pärast Eestis kriminaalmenetluse algatamist Šveitsi õiguskaitseorganitele edastatud rahvusvahelises õigusabipalves esitanud Kofkini suhtes vääraid, teda alusetult süüstavaid väiteid. Seda on advokaadi arvates tehtud eelkõige õigusabipalve mõjukuse suurendamiseks välisriigi justiitsasutuste ees.

"Tegemist on isiku suhtes tõsiste süüdistustega, millele pole Eestis toimunud menetluses kunagi süüdistaja toetunud ja nende alusel pole tegelikult Kofkinile kahtlustust esitatud. Samas oleks olnud loogiline, eelnevalt võimalik ning mõistlik kontrollida rahvusvahelises õigusabipalves esitatud alusetute ja isiku head nime kahjustavate väidete põhjendatust Tallinna linnavalitsusest ja Kofkiniga seotud ettevõtetest vastavate dokumentide väljanõudmisega," märkis Pilv.

Tema sõnul olemasolevad ametlikud dokumendid mingeid rikkumisi, millele tuginetakse õigusabipalves, ei kinnita. Advokaadi sõnul on äärmiselt kummaline ja küsimusi tekitav fakt, et nii lihtsalt kättesaadavaid andmeid pole peetud vajalikuks kontrollida enne rahvusvahelise õigusabipalve väljastamist ja selles teadavalt ebaõigete andmete esitamist.

Eelmise aasta 22. septembril esitatud kahtlustuse järgi võttis Savisaar 2014. ja 2015. aastal korduvalt altkäemaksu varade ja soodustustena nii enda kui ka kolmanda isiku kasuks. Koos Savisaarega said kahtlustuse Tartus elav Toomas, Tallinna linnavolikogu esimees Kalev Kallo, suurettevõtja Hillar Teder, Silikaat Grupi omanik Vello Kunman , tema nõunik Villu Reiljan, ehituskontserni Rand & Tuulberg suuromanik Aivar Tuulberg ja ettevõtja Aleksander Kofkin. Tänavu märtsis lisandus kahtlusaluste ringi ka reklaamiärimees Paavo Pettai.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: