Riigiprokuratuur ei lõpetanud kriminaalmenetlust Kofkini suhtes ({{commentsTotal}})

Alexander Kofkin.
Alexander Kofkin. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riigiprokuratuur ei lõpetanud kriminaalmenetlust ärimees Alexandr Kofkini suhtes, nagu taotlesid tema kaitsjad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Marko Pilv.

"Kinnitame, et mainitud kriminaalasja raames ei ole menetluse lõpetamise määrusi tehtud. Kriminaalasi on kohtueelses menetluses," kinnitas riigiprokuratuuri pressiesindaja Kristina Kostina BNS-ile.

Keskerakonna liidri Edgar Savisaare süüasja ühe menetlusaluse, ärimees Alexandr Kofkini kaitsjad Aivar Pilv ja Marko Pilv esitasid augusti alguses riigiprokuratuurile taotluse lõpetada Kofkini suhtes kriminaalmenetlus seoses tema tegevuses süüteokoosseisu puudumisega. Kaitsjad leidsid, et vaatamata jälitustegevusele ei ole mahukas kriminaalasjas kogutud tõendeid, mis kinnitaksid Kofkinile inkrimineeritud süüteo toimepanemist.

Aivar Pilv selgituse kohaselt ei saa menetluses kogutud isikute kohtumiste salvestustest, milles räägitakse väga erinevatel teemadel, teha järeldust Kofkini poolt Savisaarele altkäemaksu pakkumisest või andmisest ning viimase poolt sellega nõustumisest või vastuvõtmisest. Samuti ei nähtu tunnistajate ütlustest, et Tallinna linnvalitsuse töötajad oleksid saanud Savisaarelt või tema alluvatelt juhiseid või korraldusi teha varalise soodustuse eest Kofkini ärihuve soosivaid otsuseid.

Kaitsjad juhtisid muu hulgas prokuratuuri tähelepanu ka mõistliku menetlusaja möödumisele Kofkini suhtes seoses Šveitsiga puutumust omavale menetlusele, mis on väldanud enam kui viis aastat.

Pilve sõnul on tõsiseid küsitavusi tekitav ka fakt, et Eesti õiguskaitseorganid on mõned päevad pärast Eestis kriminaalmenetluse algatamist Šveitsi õiguskaitseorganitele edastatud rahvusvahelises õigusabipalves esitanud Kofkini suhtes vääraid, teda alusetult süüstavaid väiteid. Seda on advokaadi arvates tehtud eelkõige õigusabipalve mõjukuse suurendamiseks välisriigi justiitsasutuste ees.

"Tegemist on isiku suhtes tõsiste süüdistustega, millele pole Eestis toimunud menetluses kunagi süüdistaja toetunud ja nende alusel pole tegelikult Kofkinile kahtlustust esitatud. Samas oleks olnud loogiline, eelnevalt võimalik ning mõistlik kontrollida rahvusvahelises õigusabipalves esitatud alusetute ja isiku head nime kahjustavate väidete põhjendatust Tallinna linnavalitsusest ja Kofkiniga seotud ettevõtetest vastavate dokumentide väljanõudmisega," märkis Pilv.

Tema sõnul olemasolevad ametlikud dokumendid mingeid rikkumisi, millele tuginetakse õigusabipalves, ei kinnita. Advokaadi sõnul on äärmiselt kummaline ja küsimusi tekitav fakt, et nii lihtsalt kättesaadavaid andmeid pole peetud vajalikuks kontrollida enne rahvusvahelise õigusabipalve väljastamist ja selles teadavalt ebaõigete andmete esitamist.

Eelmise aasta 22. septembril esitatud kahtlustuse järgi võttis Savisaar 2014. ja 2015. aastal korduvalt altkäemaksu varade ja soodustustena nii enda kui ka kolmanda isiku kasuks. Koos Savisaarega said kahtlustuse Tartus elav Toomas, Tallinna linnavolikogu esimees Kalev Kallo, suurettevõtja Hillar Teder, Silikaat Grupi omanik Vello Kunman , tema nõunik Villu Reiljan, ehituskontserni Rand & Tuulberg suuromanik Aivar Tuulberg ja ettevõtja Aleksander Kofkin. Tänavu märtsis lisandus kahtlusaluste ringi ka reklaamiärimees Paavo Pettai.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: