Saku ajutine leedulasest juht on ametis kõige enam aasta lõpuni ({{commentsTotal}})

Saku õlletehase (nüüdseks juba endine) juht Margus Kastein
Saku õlletehase (nüüdseks juba endine) juht Margus Kastein Autor/allikas: Andres Haabu/PM/Scanpix

Eesti Saku ja Läti Aldarise õlletehaste ajutise leedulasest juhi Rolandas Viršilase sõnul täidab ta ajutiselt kohuseid kõige rohkem aasta lõpuni ja seni, kui ametisse nimetatakse uus juht.

"Minu eesmärk on töötada koos Saku meeskonnaga seniste eesmärkide nimel, täidan tegevjuhi kohuseid ajutiselt aasta lõpuni kuni uue juhatuse esimehe ametissenimetamiseni," ütles ajutiselt ka Eesti ja Läti tehaseid juhtiv Leedu õlletehase Svyturys-Utenos juht Viršilas BNS-ile.

Saku müügi- ja turundusdirektor Jaan Härms lisas, et tegevjuhi kohusetäitja nimetamine on planeeritud ajutisena hetkeseisuga aasta lõpuni, kuni uue tegevjuhi ametisseastumiseni. "Rolandas toob omalt poolt Sakku väga hea kogemuse Baltimaade joogiturult - viimased kümme aastat on ta juhtinud Svyturys-Utenose õlletehast, samuti on ta varasemalt töötanud nii Saku kui Aldarise tippjuhtkonnas," rääkis Härms.

Saku Õlletehase ja Läti Aldarise õlletehase juhatuse esimees Margus Kastein lahkus alates teisipäevast Carlsberg grupist, teatas kontsern teisipäeval.

Vastuseks BNS-i küsimusele, kas Kasteina lahkumise taga oli erinev visioon ettevõtte tulevikust, ütles Kastein, et selle otsuse taga on kaheksa aastat tööd Sakust ning otsus Carlsbergi kontsernist lahkuda oli vastastikku lugupidav. "Ma usun, avalikkuse jaoks võis see olla veidi ootamatu," rääkis ta.

Hiljuti lahkus Carlsbergi kontsernist ka Saku ja Aldarise turundusdirektor Kadri Ärm. "Kadri Ärmi lahkumise põhjus oli muudatus meie ettevõtete juhtimisstruktuuris. Kadri Ärmi ja minu lahkumine ei ole omavahel seotud," ütles Kastein. Ärmi tööülesanded võttis üle Härms.

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: