Külli Taro: arvamusliiderluse oht ja tegutsemisfestival ({{commentsTotal}})

Külli Taro.
Külli Taro. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

"Pole palju neid, kes julgeks välja öelda ebapopulaarseid seisukohti, mis väljendavad objektiivset tõde. Ja nii juhtubki, et arvamusliidrid langevad arvamusliiderlusse. Olulisemaks kui siiras ja asjalik arvamusdebatt muutub lihtsalt pildil püsimine," kirjeldab Eesti Koostöö Kogu programmijuht Külli Taro üht Eesti arutlusruumi ohtudest.

Arvamusfestival on aasta-aastalt kasvanud üha suuremaks ja populaarsemaks. Sajad inimesed teevad vähemalt pool aastat ja enamasti vabatahtlikult tööd selleks, et augustikuus, veel sügaval puhkuste ajal, tulla kaheks päevaks kokku ja pidada asjalikku arutelu. Juba see on kiiduväärt nähtus omaette.

Missioon arendada Eestis arutelukultuuri on äärmiselt tänuväärne. Festivalil kehtestatud hea tava reeglid on universaalsed ning võiksid järgimist leida igas olukorras. Oleks ju kena, kui suudaksime alati olla arutelus osalevate inimeste suhtes hinnanguvabad, reageeriks mõtetele, mitte isikule, tõestaks, mida väidame või saaks aru, et kuulamine on sama oluline kui rääkimine.

Mis teeb arvamusfestivali eriliseks?

Osaleja seisukohalt on kindlasti eriline valikuvõimalus rääkida kaasa väga eripalgelistel teemadel: julgeolekust ja majandusest, lapstööjõust ja sallivusest, sünteetilisest bioloogiast ja tehnoloogiast, elu väärikusest ja loomade õigustest. Festivali formaat on üles ehitatud selliselt, et piir esinejate ja teiste vahel on õhkõhuke. Nii on igaühel võimalus debateerida nendega, kelle seisukohti siiani teleri ekraanil jälgitud või ajalehest loetud. Kuulata hoopis teiste elualade spetsialiste, kellega muidu kunagi ei kohtukski. Arutelud toimuvad ilma vahendajata, siin ja praegu. Ja kohapeal puudub oht, et ajakirjanduslikus tõlkes midagi kaduma läheb.

Arutelu korraldajale annab arvamusfestival suurepärase platvormi testida ideid ja saada seejuures tagasisidet korraga väga erinevatelt sihtgruppidelt. Olen tähele pannud, et valimiseelsetel aastatel on kohapeal olnud poliitikute tihedus ruutmeetril märkimisväärselt kõrge. Aga kus mujal on ühes kindlas kohas võimalik arutleda erinevate maailmavaadete üle?

Ka mitmed riigiasutused või hoopis huvigrupid on kasutanud head võimalust oma valdkonna probleemidele lahenduste otsimiseks ja testimiseks.

Arvamine on tore, teod veel paremad

Armastus arvamise vastu on tore, kuid see kõik võiks saada toetust ka tegudest. Arvamused on olulised, kuid teod kõnelevad rohkem. Ehk peaks arvamusfestivalile järgnema tegutsemisfestival? Õnneks on varasemate festivalide arutelud andnud siiski julgustust ideedega edasi minna. Näiteks eelmisel korral peetud alkoholipoliitika debatt jätkus kirgi kütvate aruteludega veel selle aastani välja. Tegudega läheb veel aega.

Ent veel üks oht varitseb arvamusruumi tõsiselt. Mõni aasta tagasi kasutas Mihkel Mutt ühes vestlusringis võimust ja vaimust, tõest ja aususest rääkides huvitavat mõistet – “arvamusliiderlus”. Arvamusliiderlus kirjeldab olukorda, kus eesmärgiks pole mitte tõe rääkimine, vaid mõtlemine, kas see tõde on minule kui rääkijale kasulik.

“Arvamusliiderlus on moes, on saamas trendiks. Mis inimene sa oled, kui sul ei ole arvamust! Nii saadavadki inimesed lehtedele oma arvamusi, ega neile ei maksta selle eest, aga tähtis on nimi kirja saada, näidata, et sa oled keegi. Ega seda ei saa hukka mõista, aga mis sest kasu on?” kõneles tollal Mihkel Mutt.

Tõepoolest, pole palju neid, kes julgeks välja öelda ebapopulaarseid seisukohti, mis väljendavad objektiivset tõde. Ja nii juhtubki, et arvamusliidrid langevad arvamusliiderlusse. Olulisemaks kui siiras ja asjalik arvamusdebatt muutub lihtsalt pildil püsimine.

Eelnev jutt aga ei vähenda kübetki arvamusfestivali tähtsust. Elagu sõnarokk!

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Ott TänakOtt Tänak
Soomes juhib Lappi, Tänak lõpetas päeva kümnendana

Autoralli MM-etapil Soomes läbiti reedesel võistluspäeval tosin kiiruskatset, millest lausa kaheksa võitis üldliider Esapekka Lappi (Toyota). Ott Tänaku võistluspäeva rikkus parempoolse tagumise rehvi ja ratta lõhkumine, mistõttu jäi ta konkurentidest umbes minutiga maha.

Uuendatud: 21:35 
PruunkaruPruunkaru
Saaremaal eksles üle aastakümnete karu

Eestimaal elavast enam kui poolest sajast karust on eeldatavasti üks mõmmik mingil põhjusel Saaremaale ujunud. Viimati käis karu Saaremaaga tutvumas 1987. aastal.

Hando Sutter ja Andri AvilaHando Sutter ja Andri Avila
Eesti Energia käive kasvas II kvartalis 19%, kasum oli 13 miljonit

Energiaettevõtte teenis teise kvartaliga 13 miljonit eurot puhaskasumit ning esimese poole aastaga kokku 61 miljonit eurot.

Uuendatud: 18:38 
Viljandi TulevikViljandi Tulevik
TÄNA OTSE | Kas Viljandi Tulevik suudab Levadiat üllatada?

Jalgpalli Premium liiga 21. voorus võtab liigatabeli viimaste hulka kuuluv Viljandi JK Tulevik vastu meistritiitlit jahtiva FC Levadia. Otseülekanne ETV2-s ja ERR-i spordiportaalis algab kell 19.30. Kommenteerib Tarmo Tiisler, stuudiovestlust juhib Aet Süvari.

Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.Prantusmaa president Emmanuel Macroni uutele kodanikele passide andmise tseremoonial Orléans'is 27. juulil.
Macron ei taha enam näha tänavatel elavaid migrante

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kinnitas neljapäeval, et tal on kavas drastiliselt lühendada varjupaigataotluste ja migrantidega seotud muude dokumentide menetlemise aga. Samuti lubas ta, et aasta lõpuks ei soovi ta näha ühtegi migranti, kes kuskil tänaval või metsas elab.

Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.Jalgpalli rahvuskoondis tänavu märtsis.
Jalgpalliliit: kultuuri suursündmuse koht on rahvusringhäälingus

Jalgpalliliit toetab järgmise viie aasta jooksul rahvusringhäälingut sihtotstarbelise toetusega summas kuni 950 000 eurot, mille abil omandas ERR Euroopa rahvuskoondiste tippjalgpalli teleõigused kahe MM-turniiri vahelisel perioodil.

Uuendatud: 21:48 
uudised
"Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures."Rahu marsil" kasutatud plakatit võis näha ka Haabersti remmelga juures.
Näiliselt arvukais "kaasmaalasi" kaitsvais ühinguis tegutseb käputäis isikuid

Eestis tegutseb arvukalt niinimetatud kaasmaalaste kaitsega tegelevaid mittetulundusühinguid, kelle hulgas on nii maksuvõlglasi kui ka neid, kellele annetuste ja toetustena jõuab aastas üle saja tuhande euro. Lähemalt vaadates ilmneb, et näiliselt suures hulgas ühingutes tegutseb vaid käputäis aktiviste ning kui üks MTÜ satub raskustesse, luuakse kiiresti uus "keha".

Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.Mike Pence 1990. aasta valimiskampaania ajal ja 2016. aastal Trumpi tuuri ajal.
Sissevaade | Kes on Eestit väisav USA asepresident Mike Pence?

Ta on raadiosaate juht, Iiri immigrandi lapselaps, suitsetamise kahjulikkuse eitaja, iseloomutu ja ohutu tasakaal Trumpile, osaliselt abordi keelaja, "kristlane, konservatiiv ja vabariiklane". Kui Donald Trump umbes aasta tagasi kinnitas, et Michael Richard ’Mike’ Pence on tema asepresidendikandidaat, oli USA nõutu. Peale selle, et Indiana kuberner padukonservatiivsete muudatustega palju meedia tähelepanu suutis tõmmata, ei ole ta Washingtonis eduga silma paistnud. Nüüd otsustab ta 45. USA presidendi kõrval maailmapoliitika ja NATO-s käitumise üle.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.