Külli Taro: arvamusliiderluse oht ja tegutsemisfestival ({{commentsTotal}})

Külli Taro.
Külli Taro. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

"Pole palju neid, kes julgeks välja öelda ebapopulaarseid seisukohti, mis väljendavad objektiivset tõde. Ja nii juhtubki, et arvamusliidrid langevad arvamusliiderlusse. Olulisemaks kui siiras ja asjalik arvamusdebatt muutub lihtsalt pildil püsimine," kirjeldab Eesti Koostöö Kogu programmijuht Külli Taro üht Eesti arutlusruumi ohtudest.

Arvamusfestival on aasta-aastalt kasvanud üha suuremaks ja populaarsemaks. Sajad inimesed teevad vähemalt pool aastat ja enamasti vabatahtlikult tööd selleks, et augustikuus, veel sügaval puhkuste ajal, tulla kaheks päevaks kokku ja pidada asjalikku arutelu. Juba see on kiiduväärt nähtus omaette.

Missioon arendada Eestis arutelukultuuri on äärmiselt tänuväärne. Festivalil kehtestatud hea tava reeglid on universaalsed ning võiksid järgimist leida igas olukorras. Oleks ju kena, kui suudaksime alati olla arutelus osalevate inimeste suhtes hinnanguvabad, reageeriks mõtetele, mitte isikule, tõestaks, mida väidame või saaks aru, et kuulamine on sama oluline kui rääkimine.

Mis teeb arvamusfestivali eriliseks?

Osaleja seisukohalt on kindlasti eriline valikuvõimalus rääkida kaasa väga eripalgelistel teemadel: julgeolekust ja majandusest, lapstööjõust ja sallivusest, sünteetilisest bioloogiast ja tehnoloogiast, elu väärikusest ja loomade õigustest. Festivali formaat on üles ehitatud selliselt, et piir esinejate ja teiste vahel on õhkõhuke. Nii on igaühel võimalus debateerida nendega, kelle seisukohti siiani teleri ekraanil jälgitud või ajalehest loetud. Kuulata hoopis teiste elualade spetsialiste, kellega muidu kunagi ei kohtukski. Arutelud toimuvad ilma vahendajata, siin ja praegu. Ja kohapeal puudub oht, et ajakirjanduslikus tõlkes midagi kaduma läheb.

Arutelu korraldajale annab arvamusfestival suurepärase platvormi testida ideid ja saada seejuures tagasisidet korraga väga erinevatelt sihtgruppidelt. Olen tähele pannud, et valimiseelsetel aastatel on kohapeal olnud poliitikute tihedus ruutmeetril märkimisväärselt kõrge. Aga kus mujal on ühes kindlas kohas võimalik arutleda erinevate maailmavaadete üle?

Ka mitmed riigiasutused või hoopis huvigrupid on kasutanud head võimalust oma valdkonna probleemidele lahenduste otsimiseks ja testimiseks.

Arvamine on tore, teod veel paremad

Armastus arvamise vastu on tore, kuid see kõik võiks saada toetust ka tegudest. Arvamused on olulised, kuid teod kõnelevad rohkem. Ehk peaks arvamusfestivalile järgnema tegutsemisfestival? Õnneks on varasemate festivalide arutelud andnud siiski julgustust ideedega edasi minna. Näiteks eelmisel korral peetud alkoholipoliitika debatt jätkus kirgi kütvate aruteludega veel selle aastani välja. Tegudega läheb veel aega.

Ent veel üks oht varitseb arvamusruumi tõsiselt. Mõni aasta tagasi kasutas Mihkel Mutt ühes vestlusringis võimust ja vaimust, tõest ja aususest rääkides huvitavat mõistet – “arvamusliiderlus”. Arvamusliiderlus kirjeldab olukorda, kus eesmärgiks pole mitte tõe rääkimine, vaid mõtlemine, kas see tõde on minule kui rääkijale kasulik.

“Arvamusliiderlus on moes, on saamas trendiks. Mis inimene sa oled, kui sul ei ole arvamust! Nii saadavadki inimesed lehtedele oma arvamusi, ega neile ei maksta selle eest, aga tähtis on nimi kirja saada, näidata, et sa oled keegi. Ega seda ei saa hukka mõista, aga mis sest kasu on?” kõneles tollal Mihkel Mutt.

Tõepoolest, pole palju neid, kes julgeks välja öelda ebapopulaarseid seisukohti, mis väljendavad objektiivset tõde. Ja nii juhtubki, et arvamusliidrid langevad arvamusliiderlusse. Olulisemaks kui siiras ja asjalik arvamusdebatt muutub lihtsalt pildil püsimine.

Eelnev jutt aga ei vähenda kübetki arvamusfestivali tähtsust. Elagu sõnarokk!

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Meeleavaldajad Haaberstis.Meeleavaldajad Haaberstis.
Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

Mohamed SalahMohamed Salah
Liverpool ostis 39 miljoni euro eest ründetalendi

Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani meeskond Liverpool ostis täna 39 miljoni euro eest AS Romalt egiptlasest ääreründaja Mohamed Salah', kes sõlmis viie aasta pikkuse lepingu.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema