Fotod ja video: eriüksuslased üle Euroopa harjutasid Tallinnas koostööd terrorirünnaku korral ({{commentsTotal}})

{{1471420496000 | amCalendar}}

Tallinnas jõudis lõpule politsei suurõppus Athos, kus osales 20 eriüksust viieteistkümnest riigist.

Harjutati relvastatud terroristide kinnipidamist, rahvusvaheliste üksuste koostööd linnakeskkonnas ja mitmes asukohas toimuvate sündmuste korral.

Samuti kannatanute evakueerimist, kiirabi ja haiglate kaasamist ning meedikute tegevust kannatanute abistamisel.

Õppus algas kolmapäeva varahommikul kella 4 ajal ning lõppes kella 10 paiku demoharjutusega Linnahallis (vt ka fotosid uudisele lisatud videot).

Politsei kasutas õppusel pürotehnikat ja imitatsioonivahendeid. Ohutuse tagamiseks piiras politsei õppuse ajal nii sõidukite kui ka jalakäijate ligipääsu Kalaranna tänava ja mere vahelisele alale.

PPA valmisoleku ja reageerimise büroo juht Marti Magnuse sõnul oli õppuse eesmärk harjutada relvastatud kurjategijate kinnipidamist linnatingimustes. Õppuse stsenaariumi järgi oli tegemist ohtlike relvastatud kurjategijate grupiga, kes kinnipidamisel avaldasid vastupanu.

Siseminister Hanno Pevkuri sõnul on ATHOS selle aasta suurim eriüksuste terrorismivastane õppus Euroopas.

„Me oleme ise valusalt kogenud, et julgeolekusituatsioon Euroopas on muutunud. Et olla paremini valmis erinevateks ohtudeks, korraldame juba teist aastat rahvusvahelist eriüksuste suurõppust, milles osales seekord kokku 20 eriüksust ja ligi 400 inimest,“ rääkis Pevkur.

Õppus oli seotud ettevalmistustega Euroopa Liidu eesistumisperioodiks järgmisel aastal.

Toimetaja: Priit Luts



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: