Õhuväebaasi kasutusluba on märk Venemaa ja Iraani suhete soojenemisest ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: AFP

Venemaa kasutas teisipäeval esmakordselt Iraani õhuväebaasi selleks, et rünnata Süürias režiimi vastu võitlevaid mässulisi. Tegemist on Moskva uue sammuga suurendada enda mõjuvõimu regioonis, kuid sellest võitlusest loodab kasu saada ka Iraan.

Süüria terrorirühmituse ISIS ja endise al-Nusra Rinde ründamiseks kasutas Venemaa Tupolevi kaugpommitajaid ja Suhhoi hävitajaid, mis startisid Iraani lääneosast Hamadani õhuväebaasist.

See on esimest korda, kui Venemaa korraldas rünnakuid süüriasse Iraani kaudu. Nagu vaatlejad märgivad, hoiab vene õhuvägi Iraani baasi kasutades oluliselt kokku.

Araabiamaailma uudisteagentuuri hinnangul on lennuaeg lühenenud seetõttu 60 protsenti ehk kui varem pidi lennuk lendama umbes 2100 kilomeetrit, et näiteks Palmiras sihtmärki tabada, siis nüüd on see vahemaa vaid 900 kilomeetrit.

Asjatundjad rõhutavad ka, et Latakias asuvat vene baasi ei saa kasutada niivõrd suurte pommitajate jaoks nagu seda on Tu-22.

Usutavasti on see viimase 75 aasta jooksul esimene kord, kui vene sõjalennukid on viidud Iraani. Viimati olevat vene sõdurid olnud Iraanis 1946. aastal Iraani-Aserbaidžaani kriisi ajal. Praegune olukord on seda märkimisväärsem, et Teheran on seni olnud väga tundlik ükskõik, millise võõrriigi vägede kohaloleku suhtes.

Samas on venemaa ja iraani suhted juba aastajagu soojenenud. Pärast eelmise aasta juulikuud, kui venemaa aitas Iraanil vabaneda rahvusvahelistest majandussanktsioonidest tuumaprogrammist loobumise eest, nõustus Moskva näiteks tarnima Teheranis kauaoodatud raketikaitsesüsteemi S-300 osi.

Süüria terroristide pommitamise mõte võis aga kerkida selle aasta juunis, kui kaitseministrid Teheranis kohtusid. Mõlemad riigid toetavad Bashar al-Assadi jätkamist Süüria presidendina, kuid šiiitlik Iraan loodab Venemaa abiga ilmselt vastu astuda ka sunniitlikule Saudi-Araabiale.

Iraanile ei meeldi muuhulgas see, et Saudi-Araabia juhitud koalitsioon võitleb edukalt iraani toetatud huthi mässulistega Jeemenis.

Teisalt peab venemaa suurendama õhulöökide arvu, sest senised edusammud on süüria maavägede suutmatuse tõttu vallutatud maa-alasid hoida, saanud olulisi tagasilööke. Vene sõjaanalüütik Pavel Felgenhauer nimetab al-Jazeerale antud kommentaaris pommitajate viimist iraani tähtsaks sammuks, sest pommitajate jaoks on vaja kohapeale vii sadu sõdureid, tuhandeid tonne laskemoona ja kütust.

Hiljuti küsis Venemaa Iraagilt luba kasutada tema õhuruumi Süüriasse jõudmiseks ning kuigi Iraagi võimud ei ole seda veel ametlikult tunnistanud, on tõenäoline, et see luba on antud. Ja isegi kui ei oleks, võiks ju kaaluda, et nõusoleku õhuruumi kasutada on andnud ka Türgi, kellega on Venemaa taasalustanud olulist suhete soojendamist. See aga tähendaks, et Venemaa, Türgi ja Iraan on valmis teatud eesmärkide saavutamiseks üha tihedamat koostööd tegema.

Toimetaja: Priit Luts



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: