Türgi vabastab vanglates ruumi tegemiseks tingimisi 38 000 kinnipeetavat ({{commentsTotal}})

Türgi valitsus väljastas määruse 38 000 vangi tingimisi vabastamiseks meetmena, milles nähakse sammu väidetavate riigipöörajate jaoks vanglates ruumi tegemiseks.

Määruse alusel vabanevad vangid, kes on näidanud head käitumist ja kel on vanglakaristusest kandmata kaks aastat ja vähem.

Meetmed ei laiene mõrvas, koduvägivallas, seksuaalses ahistamises ning terrorismis ega riigivastastes kuritegudes süüdimõistetud isikutele.

Justiitsminister Bekir Bozdağ ütles Twitteris, et määrus toob kaasa 38 000 inimese vabastamise. Ta kinnitas, et tegemist ei ole armuandmise ega amnestiaga, vaid vangide tingimisi vabastamisega.

Türgi on 15. juuli nurjunud riigipöörde järel küsitlemiseks kinni pidanud umbes 35 000 inimest, ligi 11 600 neist on hiljem vabaks lastud.

Tuhandetele riigipöördega seoses vangi pandud isikutele tingimisi vabastamise määrus ei laiene.

"See regulatsioon puudutab enne 2016. aasta juulit toime pandud kuritegusid. Pärast 1. juulit 2016 sooritatud kuritegusid see ei hõlma," ütles Bozdağ. "Selle tulemusena lastakse esimeses etapis kinnistest või avavanglatest välja umbes 38 000 inimest."

Türgi ajakirjanduse andmetel on riigi vanglad pärast riigipöördekatset saabunud tuhandete uute kinnipeetavate tõttu tõsiselt ülerahvastatud. Tõenäoliselt tehakse riigipöördega mitte seotud vangide vabastamisega ruumi väidetavatele vandenõulastele, keda kohus ja karm karistus alles ees ootavad.

Bozdağ ei vihjanud sellele kui vangide massilise vabastamise põhjusele.

Allikas: AP-AFP-BNS



NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.