Alo Lõhmus: vahetame Reformierakonna Kallase vastu ({{commentsTotal}})

Alo Lõhmus on ajakirjanik.
Alo Lõhmus on ajakirjanik. Autor/allikas: Scanpix/Postimees/Mihkel Maripuu

”Reformierakond on justkui töönarkomaanist kontorispetsialist, kes on end kohustustega nii koormanud, et rabab, nina arvutis, hommikust õhtuni, nädalavahetused ja riigipühad kaasa arvatud, kuni viimaks murdub,” leiab Alo Lõhmus oma kommentaaris ja teeb ettepaneku oravad puhkama lasta.

Mõne päeva pärast täitub 25 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. Veerand sajandit on väga pikk aeg ning küllap tehakse sel puhul rohkelt kokkuvõtteid käidud teest ning saavutatud tulemustest. Kindlasti rõhutatakse, et sisemajanduse koguprodukt on pikkade aastate jooksul kasvanud nii palju, elanikkond vähenenud naa palju ning Eesti üldine tuntus maailmas on seejuures kõvasti suurenenud.

Mina tahaksin tähelepanu juhtida veel ühele arvule. 25 iseseisvusaastast on viimased 17 möödunud Reformierakonna valitsuse all, kusjuures lõviosa sellest ajast on Reformierakond olnud peaministripartei. Nii pika järjepideva võimuperioodiga on Reformierakond püstitanud ajaloolise tippmargi ning vahe senise rekordiomanikuga – Eestimaa Kommunistliku Parteiga, kes suutis võimu hoida 50 aastat – väheneb iga päevaga.

Konstantin Päts oma kuueaastase vaikiva "ajastuga“ on Reformierakonna kõrval juba poisike – ainuüksi Andrus Ansip hoidis riigitüüri poole kauem. Kui meile 1991. aasta 20. augustil näis, et võime sündiva vabariigi palgeis ära tunda Lagle Pareki, Tunne Kelami, Mart Laari ja Edgar Savisaare näojooni, siis nüüdseks on vabariik eksimatult omandanud Reformierakonna mänedžeride kindlameelse ilme.

Tõepoolest, kas me sellist riiki tahtsimegi?

Demokraatliku riigikorra üks tunnuseid on võimu regulaarne vaheldumine, tänase opositsiooni homne tõusmine valitsusse, et ülehomme taas opositsioonipingil puhata. Eestis on see demokraatlik ringkäik takerdunud. Probleem on selles, et ka see takerdumine on tingitud täiesti demokraatlikust põhjusest – Reformierakond on nimelt kogunud valimistel nii palju hääli, et on saanud kogu aeg võimaluse valitsuses jätkata.

Reformierakonna "häda" näibki olevat selles, et ta on liiga hea. Reformierakond on justkui töönarkomaanist kontorispetsialist, kes on end kohustustega nii koormanud, et rabab, nina arvutis, hommikust õhtuni, nädalavahetused ja riigipühad kaasa arvatud, kuni viimaks murdub. Ülemustele ja kolleegidele on selline spetsialist käepärane augutäide üha uute ülesannete täitmiseks, kuid tegelikult tuleks ületöötanud kolleegi aegsasti märgata ning talle kasvõi mingi kavalusega õigel ajal puhkust anda.

Ka Reformierakonna liigestest kostab viimasel ajal ärevakstegevat kriginat ning tema töölaua tagant hõljub kerget higilõhna, mis reedab sisemiste pingete kogunemist. Kas me tõesti tahame, et Reformierakond ühel päeval pauguga lõhki läheb?

Selle vältimiseks tuleks meil, kodanikel, ja ka teistel parteidel, pead kokku panna ning Reformierakond lõpuks ometi väljateenitud opositsioonilisele puhkusele saata. Õnneks on Reformierakond – nagu ka töönarkomaanid sageli alateadlikult teevad – ise selleks hea võimaluse välja pakkunud.

Andrus Ansip on öelnud, et kuna Reformierakonnal on juba nii peaministri kui ka Euroopa Komisjoni voliniku ametikohad, siis ei saa talle poliitilise loogika järgi kuuluda ka presidendi ametikoht. Ometi on just Reformierakonnal kõige rohkem presidendikandidaate, tervelt kolm tükki. Kui neist näiteks Siim Kallas riigikogus või valimiskogus presidendiks ära valitaks, siis Ansipi osutatud poliitilise loogika kohaselt peaks see Reformierakonnale kaasa tooma peaministritooli kaotuse.

See olekski kõige parem, mis juhtuda saab. Kahekümne viie aastaseks ehk juba kaheldamatult täisealiseks saanud Eesti Vabariik saaks värske pilguga oma samme seada, vabana algkoolipõnnile omasest hirmust tulumaksu määra tõstmise ees ja multifilmidest ammutatud kiindumusest ebaloomulikult õhukesse riigiaparaati.

Reformierakond võiks pärast kosutavat puhkust metsatalus või palmisaarel tagasi saada oma kunagise reipuse ja teotahte. Ning teenekas riigimees Kallas saaks oma karjäärile ilusa punkti panna. Harva pakub elu poliitikutele võimalust teha otsus, millel on nii palju positiivseid tulemusi.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics