Alo Lõhmus: vahetame Reformierakonna Kallase vastu ({{commentsTotal}})

Alo Lõhmus on ajakirjanik.
Alo Lõhmus on ajakirjanik. Autor/allikas: Scanpix/Postimees/Mihkel Maripuu

”Reformierakond on justkui töönarkomaanist kontorispetsialist, kes on end kohustustega nii koormanud, et rabab, nina arvutis, hommikust õhtuni, nädalavahetused ja riigipühad kaasa arvatud, kuni viimaks murdub,” leiab Alo Lõhmus oma kommentaaris ja teeb ettepaneku oravad puhkama lasta.

Mõne päeva pärast täitub 25 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. Veerand sajandit on väga pikk aeg ning küllap tehakse sel puhul rohkelt kokkuvõtteid käidud teest ning saavutatud tulemustest. Kindlasti rõhutatakse, et sisemajanduse koguprodukt on pikkade aastate jooksul kasvanud nii palju, elanikkond vähenenud naa palju ning Eesti üldine tuntus maailmas on seejuures kõvasti suurenenud.

Mina tahaksin tähelepanu juhtida veel ühele arvule. 25 iseseisvusaastast on viimased 17 möödunud Reformierakonna valitsuse all, kusjuures lõviosa sellest ajast on Reformierakond olnud peaministripartei. Nii pika järjepideva võimuperioodiga on Reformierakond püstitanud ajaloolise tippmargi ning vahe senise rekordiomanikuga – Eestimaa Kommunistliku Parteiga, kes suutis võimu hoida 50 aastat – väheneb iga päevaga.

Konstantin Päts oma kuueaastase vaikiva "ajastuga“ on Reformierakonna kõrval juba poisike – ainuüksi Andrus Ansip hoidis riigitüüri poole kauem. Kui meile 1991. aasta 20. augustil näis, et võime sündiva vabariigi palgeis ära tunda Lagle Pareki, Tunne Kelami, Mart Laari ja Edgar Savisaare näojooni, siis nüüdseks on vabariik eksimatult omandanud Reformierakonna mänedžeride kindlameelse ilme.

Tõepoolest, kas me sellist riiki tahtsimegi?

Demokraatliku riigikorra üks tunnuseid on võimu regulaarne vaheldumine, tänase opositsiooni homne tõusmine valitsusse, et ülehomme taas opositsioonipingil puhata. Eestis on see demokraatlik ringkäik takerdunud. Probleem on selles, et ka see takerdumine on tingitud täiesti demokraatlikust põhjusest – Reformierakond on nimelt kogunud valimistel nii palju hääli, et on saanud kogu aeg võimaluse valitsuses jätkata.

Reformierakonna "häda" näibki olevat selles, et ta on liiga hea. Reformierakond on justkui töönarkomaanist kontorispetsialist, kes on end kohustustega nii koormanud, et rabab, nina arvutis, hommikust õhtuni, nädalavahetused ja riigipühad kaasa arvatud, kuni viimaks murdub. Ülemustele ja kolleegidele on selline spetsialist käepärane augutäide üha uute ülesannete täitmiseks, kuid tegelikult tuleks ületöötanud kolleegi aegsasti märgata ning talle kasvõi mingi kavalusega õigel ajal puhkust anda.

Ka Reformierakonna liigestest kostab viimasel ajal ärevakstegevat kriginat ning tema töölaua tagant hõljub kerget higilõhna, mis reedab sisemiste pingete kogunemist. Kas me tõesti tahame, et Reformierakond ühel päeval pauguga lõhki läheb?

Selle vältimiseks tuleks meil, kodanikel, ja ka teistel parteidel, pead kokku panna ning Reformierakond lõpuks ometi väljateenitud opositsioonilisele puhkusele saata. Õnneks on Reformierakond – nagu ka töönarkomaanid sageli alateadlikult teevad – ise selleks hea võimaluse välja pakkunud.

Andrus Ansip on öelnud, et kuna Reformierakonnal on juba nii peaministri kui ka Euroopa Komisjoni voliniku ametikohad, siis ei saa talle poliitilise loogika järgi kuuluda ka presidendi ametikoht. Ometi on just Reformierakonnal kõige rohkem presidendikandidaate, tervelt kolm tükki. Kui neist näiteks Siim Kallas riigikogus või valimiskogus presidendiks ära valitaks, siis Ansipi osutatud poliitilise loogika kohaselt peaks see Reformierakonnale kaasa tooma peaministritooli kaotuse.

See olekski kõige parem, mis juhtuda saab. Kahekümne viie aastaseks ehk juba kaheldamatult täisealiseks saanud Eesti Vabariik saaks värske pilguga oma samme seada, vabana algkoolipõnnile omasest hirmust tulumaksu määra tõstmise ees ja multifilmidest ammutatud kiindumusest ebaloomulikult õhukesse riigiaparaati.

Reformierakond võiks pärast kosutavat puhkust metsatalus või palmisaarel tagasi saada oma kunagise reipuse ja teotahte. Ning teenekas riigimees Kallas saaks oma karjäärile ilusa punkti panna. Harva pakub elu poliitikutele võimalust teha otsus, millel on nii palju positiivseid tulemusi.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema