Venemaa piirang võib motiveerida noori hallipassiomanikke Eesti kodakondsust võtma ({{commentsTotal}})

{{1471428027000 | amCalendar}}

Eesti hallipassiomanikud, kes on sündinud pärast 1992. aasta veebruari, ei pääse enam viisavabalt Venemaale ning see saab Eestile olla ainult hea uudis, leiab TÜ Narva kolledži direktor, kodakondsusekspert Kristina Kallas.

"Arvan, et see on hea uudis, sest elanike rühm, kes on halli passiga, on alati Eesti jaoks murekoht olnud. Kui neilt nüüd üks pragmaatiline privileeg ära võetakse, mis neid on seni võib-olla hoidnud halli passi küljes, saab olla Eestile ainult hea uudis," rääkis Kallas Vikerraadiole.

Kallas tuletas meelde, et Venemaa ei teinud sellist käiku üleöö, sest juba 2008. aastal otsustas riik, et viisavabalt saavad Venemaale endised NSV Liidu kodanikud.

"Kui noor inimene pole kunagi NSVL-i kodanik olnud, siis viisavabadus talle ei kehtinud, aga ta võis alaealisena koos oma vanemaga viisavabalt reisida. Need noored on saanud täisealiseks ja hakanud reisima üksi. Nii ongi tekkinud olukord, kus venemaa neid viisavabalt sisse ei lase. Seega see otsus tehti juba ammu," selgitas Kallas.

Kodakondsusekspert pidas huvitavaks, kuid ei soovinud ennustada, millise otsuse need noored nüüd teevad.

Eelmisel aastal võttis määratlemata kodakondsusega inimeste hulgast Eesti kodakondsuse 624 inimest ja Venemaa kodakondsuse 445 inimest.

"Nii et ega see Eesti kodakondsus ülepea populaarsem pole kui Venemaa kodakondsus. Tõsi, Venemaa kodakondsuse võtsid valdavalt üle 45-aastased inimesed. Lootus on, et need noored, kui nad otsustavad staatuse ära muuta, sest viisavaba sõidu privileeg on kadunud, et nad tõenäolisemalt võtaksid Eesti kodakondsuse," lausus Kallas.

Eesti huvides on Kallase sõnul neid noori teavitada ja informeerida Eesti kodakondsuse eelistest, kas või sellest, et Eesti passiga saab viisavabalt lisaks Schengeni riikidele reisida ka näiteks USA-sse, Kanadasse või Suur-Britanniasse.

Kallas rõhutas, et paljudel noortel hallipassiomanikel on tegelikult Eesti kodakondsuseks vajaliku keeletaseme tunnistus olemas ning kodakondsuse võtmine oleks vaid vormistamise küsimus.

Professor: Vene võimud võisid ära unustada, et osa inimestest on vahepeal täisealisteks saanud

"Ma arvan, et bürokraatlikes struktuurides ehk siis välisministeeriumis, siseministeeriumis ja piirivalves lihtsalt unustati see, et need inimesed on juba muutunud täisealisteks ja siis nad otsustasidki nüüd seda määrust praktiliselt rakendama hakata," kommenteeris Tartu Ülikooli Euroopa Liidu ja Venemaa suhete professor Vjatšeslav Morozov "Aktuaalsele kaamerale".

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti (IRL) hinnangul oli Venemaa otsus 2008. aastal suuresti mõjutatud Balti riikide liitumisest Schengeni viisaruumiga 2007. aasta lõpus.

"Ma arvan seda, et Venemaa üks kaalutlus oli takistada, et inimesed ei võtaks Eesti või EL kodakondsust, et oleks motivatsioon säilitada hall pass. Ja see präänik, mille Venemaa andis, oli viisavaba reisimine, mida eestlastel teatavasti pole," selgitas Nutt.

Ka 24-aastane hallipassiomanik Julia leiab, et oluline hallipassi-eelis on nüüd kadunud ja tema tutvusringkonnas tahavad kõik võtta just Eesti kodakondsuse.

"Esialgu olin ma muidugi nukker, kuna alati on ju haavav, kui sinult võetakse ära mingi boonus. Arvata võib, et see motiveerib mind nüüd võtma Eesti kodakondsust. Kuna varem oli võimalik minna Venemaale ilma viisata, siis ma kuidagi ei kiirustanud Eesti kodakondsuse saamisega," rääkis ta.

"Halli passiga" noori on Eestis kuskil 1200 ringis.

Toimetaja: Priit Luts, Janet Õunapuu, Laur Viirand

Allikas: Vikerraadio, "Uudis+"



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: