Õpetajate üürimaja: korteri saamiseks piisab tööandja soovitusest ({{commentsTotal}})

Tulevane õpetajate kodu aadressil Uuslinna 3a
Tulevane õpetajate kodu aadressil Uuslinna 3a Autor/allikas: Tallinna Linnavalitsus

Järgmise aasta sügiseks valmib Tallinnas esimene elumaja, mille kortereid hakatakse välja üürima pealinna koolide ja lasteaedade õpetajatele. Selgeid kriteeriume korteri eraldamiseks paika pandud ei ole.

Tallinnas, Kadrioru veerel, Lasnamäe servas lüüakse lähiajal kopp maha, et järgmise aasta oktoobris saaks sümboolselt õpetajate päeval maja 75 uuele asukale võtmed kätte anda. Millistel tingimustel seda täpselt tehakse, pole veel paika pandud.

"Me vaatame kõike kogumis," selgitas Tallinna abilinnapea Eha Võrk ERR-ile. "Põhiline kriteerium on ikkagi, et tegemist oleks linna haridussüsteemis töötava inimesega."

Aadressile Uuslinna 3a rajatavasse linna esimesse liginullenergiaga majja ehitatakse ühe- ja kahetoalised korterid suuruses 24-51 m2. Kuna korterid on väikesed, rajatakse hoone soklikorrusele ka pesuköök pesumasinate ja kuivatitega ning lastele ühine mänguruum. Samuti varustatakse soklikorrus panipaikadega ning lapsevankrite ja jalgrataste hoiualaga.

Uuslinna tn 3a kinnistule õpetajate kodu ehitamise riigihankele esitas parima pakkumuse ühispakkuja RAMM Ehituse OÜ ja Mitt & Perlebach OÜ. Majja on planeeritud 40 ühetoalist ja 35 kahetoalist korterit. Ehitustööde maksumus on 4,74 miljonit eurot. Õpetajate kodu kortermaja projekteeris AS Sweco Projekt ning lisaks olid kaasatud TTÜ ehitusteaduskonna spetsialistid. Projekti kogumaksumus on 5,4 miljonit eurot.

Ehitustöödega lõpetatakse järgmise aasta augustis ning oktoobrist on sisustatud korterelamu valmis elanikke vastu võtma.

Pere sissetulekut ei vaadata

Et uude "õpetajate majja" on oodatud elanikud kogu perega, oleks loogiline, et korterite eraldamisel lähtutakse ka kogu pere sissetulekute analüüsist, kuid abilinnapea Eha Võrgu sõnul seda omaette kriteeriumiks ei seata.

"Teine lapsevanem asjasse üldse ei puutu – oluline on, et inimene töötab meie asutuses, kas siis munitsipaalkoolis või -lasteaias," selgitas Võrk. Samal põhimõttel jagati üürikortereid ka 2013. aastal Akadeemia teele valminud arstide-õpetajate majja. Kas ja millise sissetulekuga on arsti või õpetaja abikaasa, ei küsita. Sedasi võib ka soliidse sissetulekuga pere eluaseme munitsipaalmajja saada.

"Me lähtume ainult tööandja soovitusest," põhjendas Võrk.

Munitsipaaleluruumi eraldamine on tema sõnul motivatsioon linna meditsiini- või haridusasutuses töötavale inimesele. Seetõttu jälgitakse pigem, millises koolis on millist spetsialisti vaja ning lähtutakse elupinna väljaüürimisel sellest.

"Sellist punktisüsteemi me luua ei saa nagu sundüürnike või noorte perede programmi puhul," ütles Võrk.

Soodsam üür kui naabermajas

Korteri üür on Võrgu sõnul uues majas soodsam, kui eraturult üüritavatel uutel elupindadel, mistõttu on ka soovijaid rohkem kui kortereid.

Näiteks arstide majas maksavad elanikud üüri kolm eurot ruutmeetrilt, mis teeb kahetoalise korteri üürihinnaks maksimaalselt 150 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Kuivõrd Uuslinna tänavale ehitatav maja on maksumuselt kulukam, kujuneb ka sealne üürihind suuremaks, jäädes vahemikku kuus kuni kaheksa eurot ruutmeetrilt, mis tähendab, et kahetoalise eest makstakse ilmselt umbes 300 eurot kuus. Samas jällegi jäävad selle ülalpidamiskulud alla muudele kortermajadele, sest küte on liginullenergia hoones peaaegu tasuta.

"Kui see tasu ei ole jõukohane, on veel muud meetodid, kuidas inimesi aidata," viitas Võrk võimalusele, et uusi asukaid vajadusel toetatakse üüri tasumisel.

"Meie eeskujuks on skandinaavialik meetod, kus muud toetussüsteemid katavad vahet, mis jääb hoone ülalpidamise omahinna ja küsitava üürisumma vahele," selgitas abilinnapea, kuidas saab kortereid anda üürile alla omahinna. "Inimene peab toime tulema, nii et ka normaalne rahahulk rahakotti alles jääks."

Võrk tervitab riiklikku üüriprogrammi, millega asutakse riiklike üürimaju ehitama, mis teevad eluaseme üürimise keskmise sissetulekuga inimesele kättesaadavaks.

Edasiüürimise vältimiseks pisteline kontroll

Varasemalt on linn oma munitsipaaleluruume välja üürinud viieaastaste lepingute alusel. See aga põhjustas kuritarvitamist: nii mõnigi nägi teenimisvõimalust soodsa üüripinna edasiüürimisel parematel tingimustel. Selle vältimiseks sõlmitakse nii arstide kui õpetajate majade asukatega vaid aastaseid üürilepinguid. Viise, kuidas pettusi vältida, on teisigi.

"Näiteks enne lepingu pikendamist tehakse pistelist korterikülastust. Jälgime ka tähelepanelikult kinnisvarakuulutusi, kontrollime naabritelt saabunud vihjeid põhjalikult," selgitas Võrk meetodeid. "Aasta-aastalt on edasiüürimist linnapindadelt vähemaks jäänud. Ma ei saa väita, et neid munitsipaalpindadel üldse enam ei toimuks, aga kindlasti vähem," kinnitas ta.

Arstide majas ühtegi edasiüürimise juhtumit tuvastatud pole.



"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema