Sõerdi hinnangul on ebaloogiline, et riik suurendab üksnes töötukassa reserve ({{commentsTotal}})

{{1471436956000 | amCalendar}}
Aivar Sõerd.
Aivar Sõerd. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Riik peaks üldse taastama oma reservid kriisieelsele tasemele, sest on ebaloogiline üksnes suurendada töötukassa reservi, leiab endine rahandusminister, praegune riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE).

Töötukassa nõukogu tegi esmaspäeval valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4%-le, millest töötajad tasuvad 1,6% ja tööandjad 0,8%. Seda vaatamata olukorras, kus töötukassa reservid on aasta-aastalt paisunud ning ületab oma väärtuselt 650 miljonit eurot.

Aivar Sõerd ütles ERR-ile, et töötukassa finantspositsioon on praegu selline, et eelmisel aastal oli töötukassa 44
miljoni euroga plusspoolel, aasta varem ehk 2014. aastal oli ülejääk kaks korda suurem ehk üle 80 miljoni.

Eraldi aspekt on see, et töötukassa plaanib oma teenuseid jõudsalt laiendada. Tulevad juurde ka töötavate inimestega seotud teenused, eelkõige ümberõpe. Samuti tulevad juurde töövõimereformiga.

"Neid lisanduvaid teenuseid ja maksemäära suurust arvesse võttes, on töötukassa järgmisel neljal aastal ikkagi 25 miljoni euroga plusspoolel, mis on 0,1% SKP-st ja üsna tuntav," märkis Sõerd.

Sõerdi hinnangul ei saa eitada, et eelarve struktuurse tasakaalu hoidmine omab siinkohal rolli, sest sotsiaalkindlustusfondid kuuluvad valitsussektori koosseisu.

Reservi omanik on töötukassa, kuigi valitsus neid vahendeid ajutiselt kasutab, makstes intressi. Samas jätab sadade miljonite eurode pealt teenitud tootlus Sõerdi hinnangul soovida.

"Kui vaatame reservide paigutamisest saadud tootlus, siis see on hästi madal. Eelmisel aastal oli see 0,1%, peaaegu olematu," märkis Sõerd.

Krooni ajal rahandusministri rollis olnud Sõerdi sõnul on küsimusena õigustatud, kas nii suuri reserve on vaja. Ta on ise korduvalt rõhutanud, et riik peaks üldse taastama kõik oma reservid majanduskriisi eelsele tasemele.

Sõerd ei mõista, miks keskvalitsuse tasemel on rahandusminister öelnud, et reserve koguda pole vaja.

"See sõnum on välja öeldud. Aga miks me siis töötukassa reserve kogume? Sellele öeldakse vastu, et tööturu olukord võib muutuda ning on igasugu muid riske. Samamoodi on riskid ka riigi tasemel. Aga riik tervikuna ütleb, et reserve koguda pole vaja. On loodud ESM, stabiilsusmehhanism, kust põhiliselt on Kreekat toetatud, ja reserve koguda pole vaja. Minu hinnangul on see vale. Siin on loogikavastuolu, kuigi teemad on erinevad," rääkis ta.

Sõerd lisas, et riigieelarvestrateegias oli paar aastat tagasi reservide suurendamine vähemalt kriisieelsele tasemele keskne eelarvepoliitiline prioriteet. "Nüüd on see eelarvestrateegiast välja visatud."

Töötukassa nõukogus ametiühinguid esindav Peep Peterson ütles ERR-ile, et tööuskindlustusmakse määra jätmine 2,4%-le, oli komrpomiss.

Ta tunnistas, et maksemäära võimalik langetamine on igal aastal on olnud teemaks. Ja olukorras, kus maksemäära ei langetata, oli nõudmine, et raha hakataks kasutama töötajate ümberõppeks. "Ehk me saame päriselt ka praegu töötavaid inimesi hakata ümber õpetama uutele töökohtadele."

Ossinovski: töötukassa peaks muutuma töökassaks

"Kui meil täna töötukassa tegeleb töötute inimeste ja nende täiend- ja ümberõppega, siis tulevikus näeme, et töötukassa võiks võtta laiema Eesti tööturgu arendava rolli, sisuliselt muutuda töötukassast töökassaks," selgitas tervise- ja tööminister ning töötukassa nõukogu esimees Jevgeni Ossinovski "Aktuaalsele kaamerale".

Hinnanguliselt hakkab töötuse ennetamisele kuluma 10 miljonit eurot aastas.

"Töötukassa üldine hoiak on see, et kulud ja tulud peaksid siiski iga-aastaselt olema tasakaalus ja reservi töötukassal peaks hoidma siiski ka erinevateks stsenaariumideks, mis kahtlemata on võimalikud," lisas minister.

Kaubandus-tööstuskoda pole maksumäära säilitamisega rahul.

"Kaubandus-tööstuskoja hinnangul oleks olnud mõistlik töötuskindlustusmakse määra vähendada mõnevõrra järgmisest aastast. Juba täna on töötukassa reservid väga suured, ulatudes üle 650 miljoni euro. Selles valguses me ei pea mõistlikuks, et järgmisel aastal suurendatakse seda reservi veel täiendavalt 20 miljoni euro võrra," sõnas kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras.

Toimetaja: Priit Luts, Katrin Jüriso, Laur Viirand



Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

Anett Kontaveit

Haigena mänginud Kontaveit: enesetunne on väga halb

Hiinas Guangzhous peetaval 250 000 dollari suuruse auhinnafondiga tenniseturniiril langes Eesti esireket, turniiril 3. asetatud Anett Kontaveit (WTA 31.) teises ringis konkurentsist välja, kaotades austraallanna Lizette Cabrerale (WTA 153.) 0:6, 5:7.

FOORUM

Võrdlus: kuidas erineb Eesti ja suurriikide soov digiettevõtteid maksustada

Nädalavahetusel arutasid Euroopa Liidu rahandus- ja majandusministrid Tallinnas digiettevõtete maksustamist, kuna praegu teenivad suurettevõtted nagu Facebook, Amazon ja Google internetis tulu üle maailma, kuid makse maksavad vaid madala maksumääraga riikides. Ministrid otsustasid Tallinnas, et digiettevõtteid tuleb kindlasti maksustada, kuid lahendustena jäi valikusse kaks erinevat varianti. Mille poolest need erinevad?

arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: