Sõerdi hinnangul on ebaloogiline, et riik suurendab üksnes töötukassa reserve ({{commentsTotal}})

Aivar Sõerd.
Aivar Sõerd. Autor/allikas: Postimees/Scanpix
{{1471436956000 | amCalendar}}

Riik peaks üldse taastama oma reservid kriisieelsele tasemele, sest on ebaloogiline üksnes suurendada töötukassa reservi, leiab endine rahandusminister, praegune riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE).

Töötukassa nõukogu tegi esmaspäeval valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4%-le, millest töötajad tasuvad 1,6% ja tööandjad 0,8%. Seda vaatamata olukorras, kus töötukassa reservid on aasta-aastalt paisunud ning ületab oma väärtuselt 650 miljonit eurot.

Aivar Sõerd ütles ERR-ile, et töötukassa finantspositsioon on praegu selline, et eelmisel aastal oli töötukassa 44
miljoni euroga plusspoolel, aasta varem ehk 2014. aastal oli ülejääk kaks korda suurem ehk üle 80 miljoni.

Eraldi aspekt on see, et töötukassa plaanib oma teenuseid jõudsalt laiendada. Tulevad juurde ka töötavate inimestega seotud teenused, eelkõige ümberõpe. Samuti tulevad juurde töövõimereformiga.

"Neid lisanduvaid teenuseid ja maksemäära suurust arvesse võttes, on töötukassa järgmisel neljal aastal ikkagi 25 miljoni euroga plusspoolel, mis on 0,1% SKP-st ja üsna tuntav," märkis Sõerd.

Sõerdi hinnangul ei saa eitada, et eelarve struktuurse tasakaalu hoidmine omab siinkohal rolli, sest sotsiaalkindlustusfondid kuuluvad valitsussektori koosseisu.

Reservi omanik on töötukassa, kuigi valitsus neid vahendeid ajutiselt kasutab, makstes intressi. Samas jätab sadade miljonite eurode pealt teenitud tootlus Sõerdi hinnangul soovida.

"Kui vaatame reservide paigutamisest saadud tootlus, siis see on hästi madal. Eelmisel aastal oli see 0,1%, peaaegu olematu," märkis Sõerd.

Krooni ajal rahandusministri rollis olnud Sõerdi sõnul on küsimusena õigustatud, kas nii suuri reserve on vaja. Ta on ise korduvalt rõhutanud, et riik peaks üldse taastama kõik oma reservid majanduskriisi eelsele tasemele.

Sõerd ei mõista, miks keskvalitsuse tasemel on rahandusminister öelnud, et reserve koguda pole vaja.

"See sõnum on välja öeldud. Aga miks me siis töötukassa reserve kogume? Sellele öeldakse vastu, et tööturu olukord võib muutuda ning on igasugu muid riske. Samamoodi on riskid ka riigi tasemel. Aga riik tervikuna ütleb, et reserve koguda pole vaja. On loodud ESM, stabiilsusmehhanism, kust põhiliselt on Kreekat toetatud, ja reserve koguda pole vaja. Minu hinnangul on see vale. Siin on loogikavastuolu, kuigi teemad on erinevad," rääkis ta.

Sõerd lisas, et riigieelarvestrateegias oli paar aastat tagasi reservide suurendamine vähemalt kriisieelsele tasemele keskne eelarvepoliitiline prioriteet. "Nüüd on see eelarvestrateegiast välja visatud."

Töötukassa nõukogus ametiühinguid esindav Peep Peterson ütles ERR-ile, et tööuskindlustusmakse määra jätmine 2,4%-le, oli komrpomiss.

Ta tunnistas, et maksemäära võimalik langetamine on igal aastal on olnud teemaks. Ja olukorras, kus maksemäära ei langetata, oli nõudmine, et raha hakataks kasutama töötajate ümberõppeks. "Ehk me saame päriselt ka praegu töötavaid inimesi hakata ümber õpetama uutele töökohtadele."

Ossinovski: töötukassa peaks muutuma töökassaks

"Kui meil täna töötukassa tegeleb töötute inimeste ja nende täiend- ja ümberõppega, siis tulevikus näeme, et töötukassa võiks võtta laiema Eesti tööturgu arendava rolli, sisuliselt muutuda töötukassast töökassaks," selgitas tervise- ja tööminister ning töötukassa nõukogu esimees Jevgeni Ossinovski "Aktuaalsele kaamerale".

Hinnanguliselt hakkab töötuse ennetamisele kuluma 10 miljonit eurot aastas.

"Töötukassa üldine hoiak on see, et kulud ja tulud peaksid siiski iga-aastaselt olema tasakaalus ja reservi töötukassal peaks hoidma siiski ka erinevateks stsenaariumideks, mis kahtlemata on võimalikud," lisas minister.

Kaubandus-tööstuskoda pole maksumäära säilitamisega rahul.

"Kaubandus-tööstuskoja hinnangul oleks olnud mõistlik töötuskindlustusmakse määra vähendada mõnevõrra järgmisest aastast. Juba täna on töötukassa reservid väga suured, ulatudes üle 650 miljoni euro. Selles valguses me ei pea mõistlikuks, et järgmisel aastal suurendatakse seda reservi veel täiendavalt 20 miljoni euro võrra," sõnas kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras.

Toimetaja: Priit Luts, Katrin Jüriso, Laur Viirand



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema