Uudistepäeva kokkuvõte 17. augustil: Vene viisad, eestlaste võit Hiinas ja jätkuv segadus praamidega ({{commentsTotal}})

Meeldivat pärastlõunat! Siin on valik uudiseid millega lõpetada tänane tööpäev.

Venemaa piirang võib motiveerida noori hallipassiomanikke Eesti kodakondsust võtma

Eesti hallipassiomanikud, kes on sündinud pärast 1992. aasta veebruari, ei pääse enam viisavabalt Venemaale ning see saab Eestile olla ainult hea uudis, leiab TÜ Narva kolledži direktor, kodakondsusekspert Kristina Kallas. Tema hinnangul on see hea uudis, sest hallipassi omanikud on alati Eesti jaoks murekoht olnud. Kui neilt nüüd üks privileeg ära võetakse, mis on neid seni hoidnud halli passi küljes, saab olla Eestile ainult hea uudis. Kallas tuletas meelde, et Venemaa ei teinud sellist käiku üleöö, sest juba 2008. aastal otsustas riik, et viisavabalt saavad Venemaale endised NSV Liidu kodanikud.

Riigiametid "maalekolimisega" kaasa minema ei kipu

Rahandusministeeriumis koostatud riigiülesannete analüüs osutab, milliseid avaliku sektori töökohti kannataks Tallinnast välja viia, et ka muudes piirkondades oleks kõrgharidusega inimestel võimalik elada ja erialast tööd teha. Nimekirja sattunud riigiametid aga ei pea täiendavate töökohtade pealinnast väljaviimist valdavalt võimalikuks.

Trump vahetas taas välja kampaaniameeskonna juhid

USA vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump tegi taas muudatusi kampaaniameeskonnas, tuues selle tegevjuhiks Stephen Bannoni uudisteportaalist Breitbart News ja edutades strateegi ja analüütiku Kellyanne Conway kampaaniamänedžeriks.

Praamide valmimise venimine tõi sadama nõukogu erakorraliselt kokku

Tallinna Sadama nõukogu oli sunnitud möödunud nädalal erakorraliselt kokku tulema, et arutada, mis saab, kui parvlaevad õigeaegselt kohale ei jõua. Samal ajal valmistub TS Laevad Türgis esimest laeva, Leigrit üle võtma. Kõige mustema stsenaariumi korral, mida arutati, ei jõua tähtaegselt liinile ükski uus parvlaev.

Eestlaste peavõit Hiinas: mee ja mesilastega keskkonnaprobleemide vastu

Shanghais toimus innovatsioonikonkurss, kus osales enam kui 700 osavõtjat 40st riigist. Tartu ülikooli doktorandid tõid sealt koju esikoha keskkonnaindikaatori ideega, mis põhineb mee analüüsil ning propageerib linnades mesilaste pidamist.

Homne ilm tuleb veidi soojem, aga sama vihmane

Toimetaja: Allan Rajavee, Marju Himma



arvustus
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. NO34 "Revolutsioon" - üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: