Rootsit on tabanud autosüütamiste laine, kõige pingelisem on Malmös ({{commentsTotal}})

Autopõlengu kustutamine Malmös.
Autopõlengu kustutamine Malmös. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Rootsit on viimase nädala jooksul tabanud autodesüütamise laine, mis sai alguse Malmöst, kuid on viimastel päevadel levinud ka teistesse linnadesse.

Ööl vastu tänast süüdati Rootsis põlema kümneid autosid, vahendasid The Local ja SVT.

Malmö puhul oli tegu juba üheksanda järjestikuse ööga, mil päästetöötajatel ning korrakaitsjatel tuli põlema pandud sõidukitega tegeleda. Alates juuli algusest on linnas süüdatud rohkem kui 70 autot.

Täna öösel registreeriti süütamisjuhtumeid ka Lundis ja Norrköpingis. Viimastel päevadel on süütamisi olnud ka pealinn Stockholmi ääre- ja eeslinnades - Husbys, Jordbros ja Södertäljes.

Politseil pole hetkel veel õnnestunud ühtegi kahtlustatavat tabada. Seda hoolimata asjaolust, et näiteks Malmösse on saadetud lisajõudusid, sealhulgas Göteborgi politsei helikopter.

Korrakaitsjate sõnul pole päästjate sündmuskohale saabudes mingeid rahutusi tulekahjude lähistel olnud.

Kõikide juhtumite puhul on kindel, et autod on pandud põlema tahtlikult.

"Lühikese aja jooksul on pandud põlema palju autosid. Me ei tea, miks see praegu juhtub. Meil pole mingeid suuremaid sotsiaalseid rahutusi olnud," kommenteeris Malmö politsei pressiesindaja Ewa-Gun Westford.

Teada on see, et umbes pool süütamistest on leidnud aset Malmö Rosengårdi linnaosas, mis on tundud sotsiaalsete probleemide ja jõuguvägivalla poolest.

Samas näitab politseistatistika, et nii Rosengårdis kui ka Malmös tervikuna on autode põletamine aastatel 2009-2015 märkimisväärselt vähenenud - näiteks 2009. aastal põletati Rosengårdis põletati 219 autot, eelmisel aastal aga 52 sõidukit.

Toimetaja: Laur Viirand



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: