Rootsit on tabanud autosüütamiste laine, kõige pingelisem on Malmös ({{commentsTotal}})

Autopõlengu kustutamine Malmös.
Autopõlengu kustutamine Malmös. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Rootsit on viimase nädala jooksul tabanud autodesüütamise laine, mis sai alguse Malmöst, kuid on viimastel päevadel levinud ka teistesse linnadesse.

Ööl vastu tänast süüdati Rootsis põlema kümneid autosid, vahendasid The Local ja SVT.

Malmö puhul oli tegu juba üheksanda järjestikuse ööga, mil päästetöötajatel ning korrakaitsjatel tuli põlema pandud sõidukitega tegeleda. Alates juuli algusest on linnas süüdatud rohkem kui 70 autot.

Täna öösel registreeriti süütamisjuhtumeid ka Lundis ja Norrköpingis. Viimastel päevadel on süütamisi olnud ka pealinn Stockholmi ääre- ja eeslinnades - Husbys, Jordbros ja Södertäljes.

Politseil pole hetkel veel õnnestunud ühtegi kahtlustatavat tabada. Seda hoolimata asjaolust, et näiteks Malmösse on saadetud lisajõudusid, sealhulgas Göteborgi politsei helikopter.

Korrakaitsjate sõnul pole päästjate sündmuskohale saabudes mingeid rahutusi tulekahjude lähistel olnud.

Kõikide juhtumite puhul on kindel, et autod on pandud põlema tahtlikult.

"Lühikese aja jooksul on pandud põlema palju autosid. Me ei tea, miks see praegu juhtub. Meil pole mingeid suuremaid sotsiaalseid rahutusi olnud," kommenteeris Malmö politsei pressiesindaja Ewa-Gun Westford.

Teada on see, et umbes pool süütamistest on leidnud aset Malmö Rosengårdi linnaosas, mis on tundud sotsiaalsete probleemide ja jõuguvägivalla poolest.

Samas näitab politseistatistika, et nii Rosengårdis kui ka Malmös tervikuna on autode põletamine aastatel 2009-2015 märkimisväärselt vähenenud - näiteks 2009. aastal põletati Rosengårdis põletati 219 autot, eelmisel aastal aga 52 sõidukit.

Toimetaja: Laur Viirand



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

Neandertallase El Sidrón J1 säilmed.

Neandertallaste lapsepõlv sarnanes inimeste omale

Ligikaudu 50 000 aasta eest heitis Hispaanias El Sidroni koopas veel segaseks jäävatel asjaoludel hinge umbes seitsmeaastane väike neandertallane. Luid hoolikalt uurinud antropoloogid järeldavad nüüd, et vaatamata jässakamale kehaehitusele ja suuremale koljumahule oli inimeste lähisugulaste lapsepõlv laias laastus võrreldav toona elanud nüüdisinimeste omaga.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: