Indrek Saar: koolilõpetajale ei tohiks kodakondsuseksam keeruline olla ({{commentsTotal}})

Kultuuriminister Indrek Saar
Kultuuriminister Indrek Saar Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kultuuriminister Indrek Saar leiab, et Eestis kooli lõpetanud noortele ei peaks kodakondsuseksam keeruline olema, ja ta kutsub siseministeeriumit arutama, kuidas noori hallipassiomanikke motiveerida Eesti kodakondsust taotlema.

"Viimase, 2015. aastal valminud lõimumismonitooringu järgi on olulisteks põhjusteks, miks määratlemata kodakondsusega isikud ei taotle Eesti kodakondsust - kodakondsuseksami keerukus ja võimalus reisida viisavabalt Venemaale ja teistesse SRÜ riikidesse. Kindlasti ei peaks olema Eestis kooli lõpetanud noortele eksam keeruline," ütles kultuuriminister Indrek Saar kolmapäeval (SDE) ERR-i uudisteportaalile.

Monitooringus nimetatakse probleemiks, et määratlemata kodakondsusega isikute hulk väheneb aeglaselt, kelle seas on ka Eestis sündinud noori. Lisaks oskab oma hinnangul piisavalt hästi eesti keelt 23 protsenti määratlemata kodakondsusega inimestest;

Saar märkis, et kodakondsuspoliitika on siseministeeriumi haldussalas, kuid kultuuriministeerium vastutab lõimumise eest. "Seetõttu on meie kultuurilise mitmekesisuse osakond juba ühendust võtnud siseministeeriumiga. Teeme ettepaneku ühiselt pakkuda välja lahendus, kuidas kutsuda määratlemata kodakondsusega 15-24 aastaseid noori taotlema Eesti kodakondsust," rääkis Saar.

Kodakondsus suurendab igaühe seotust riigiga, mistõttu on Saare sõnul seega on Eesti huvides, et kõik siin alaliselt elavad inimesed, kes peavad Eestit oma kodumaaks ja soovivad olla osaks Eesti ühiskonnast, oleksid Eesti kodanikud.

Indrek Saar ütles, et eelnimetatud samal põhjusel jõustusid käesoleval aastal kodakondsusseaduse põhimõttelised muudatused, mille tulemusena lihtsustus kodakondsuse taotlemine, võimaldati teatud tingimustel alaealistel topeltkodakondsust ning tagati kõigile siin määratlemata kodakondsusega vanemate peres sündivatele lastele automaatselt Eesti kodakondsus.

Käesoleval aastal on Eesti kodanikuks saanud 743 alla 15-aastast noort.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel on Eestis praeguse seisuga 1203 alla 24-aastaseid määratlemata kodakondsusega isikuid, kellel on Eestis kehtiv elamisluba või -õigus. "Need noored on meie noored. Minu soov on, et need 1203 noort saaksid Eesti kodanikeks,“ tähendas kultuuriminister.

Siseminister Hanno Pevkur ütles kolmapäeval BNS-ile, et sõltumata ühest või teisest Vene poole otsusest on Eesti riik alati öelnud, et kui inimene soovib võtta Eesti kodakondsust, on selleks kõik võimalused olemas.

"Meil on kodakondsuseta inimeste arv aasta-aastalt vähenenud ja mida rohkem inimesi Eesti kodakondsuse otsustavad võtta, seda parem ma arvan eelkõige nendele inimestele endile, kes siin riigis elavad ja kes soovivad ka Eesti elus kaasa lüüa ning nautida neid hüvesid, mis kaasnevad kõigile Eesti kodanikele, näiteks seoses reisimisega," lisas Pevkur.

Toimetaja: Indrek Kuus



UUDISED
NATO riigijuhtide ühiuspildil istub Jüri Ratas Donald Trumpi taga Alexis Tsiprase ja Andrzej Duda vahel.
Ratas vestles Trumpiga
Uuendatud: 09:14 
SaatevigadSaatevigad
Vaata "Pealtnägija" lõppenud hooaja naljakamaid apsakaid

Sel nädalal pani ETV uuriva ajakirjanduse lipulaev "Pealtnägija" oma hooajale punkti, et juba sügisel jälle teleekraanil tagasi olla.

Eurod.Eurod.
Ülevaade: viimaste aastate palgatõusud avalikus sektoris

Riigieelarve strateegia näeb ette, et eeloleva nelja aastaga tõuseb keskvalitsuse töötajate palk 2,5 protsenti, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu esimehevahetuse järel on tekkinud võimalus, et see jääb ära. Viimati kerkis riigiasutuste palk valitsuse otsusega aastal 2015.

Mustangi talu maasikad.Mustangi talu maasikad.
Vaataja küsib: kas suurem mari on parem?

Televaataja saatis „Novaatorile“ küsimuse, kas suurem mari on parem, pidades sealjuures silmas suviseid maasikaid. Esitasime küsimuse kas suuremad maasikad ja tomatid on paremad kui väikesed Eesti maaülikooli emeriitprofessorile Anne Luigele.