Valitsuselt nõutakse maanteeameti juhtkonna väljavahetamist ({{commentsTotal}})

{{1471448443000 | amCalendar}}

Raplas koos olnud viie maakonna sõidukoolitajate, automüügifirmade ja omavalitsuste esindajad saatsid peaministrile ja majandusministrile kirja palvega maanteeameti juhtkond välja vahetada.

Samuti otsustati asutada üle-eestiline mittetulundusühing, mis hakkab esindama autoregistri teenuseid kasutavate kodanike huve edasistel läbirääkimistel valitsuse ja maanteeametiga.

"Varem töötas meil teenindusbüroo viiel päeval nädalas, täna näeme, et kahel. Lubatud on meile kolme päeva," rääkis Kuusiku haagisekeskuse juht ja omanik Rene Kokk.

Hästi toimiva süsteemi, ja pealegi veel väga kasumliku süsteemi. lõhkumine on peamine, mis autoregistri tegevusest sõltuvaid kodanikke ja ettevõtjaid häirib.

"Kui me võtame eelmise aasta andmed, siis Rapla büroo oli tugevas kasumis. Umbes 169 000 eurot oli puhtalt kasu," rõhutas Kokk. "Minu hinnangul ei ole küll põhjust öelda, et Rapla büroo töötaks kahjumlikult ja selle pärast tuleb kinni panna. See teenus on inimestele vajalik."

Rapla ARK-i töötajate vähesusest tingitud eksamijärjekorrad on oluliselt juba kahandanud kohalike autokoolide klientide arvu, eriti raske on pääseda mootorratta eksamile.

"Sellel aastal on tehtud üks eksam. See on ilmselgelt vähe, kui kuus inimest päevas saab eksamile. Meie kooli tuli sellel kevadel kaherattaliste koolitust tegema üle kuuekümne õpilase," rääkis Raplas tegutseva autokooli omanik ja sõiduõpetaja Mati Andrespok.

"Büroos on suurenenud teooriaeksamite järjekorrad kolme nädala pikkuseks, mis on täiesti enneolematu. Minu õpilased käivad tegemas teooriaeksameid Sauel ja Tallinnas Mäepealsel," lisas Raplas tegutseva autokooli omanik ja sõiduõpetaja Aire Tammik.

Jõgeva inimesed said juba kümmekond aastat tagasi omal nahal tunda, mida Tartus sõidueksamil käimine tegelikult tähendab.

"Raske on inimestel töölt või koolist puududa, saada vaba aega. Eestis on seda pimedat aega nii palju, et kui õhtul minna, siis sõit jääb pimeda peale," nentis Jõgeval tegutseva autokooli õpetaja Ave-Lii Liblik.

Raplas avaliku koosoleku pidanud viie maakonna huvigruppide esindajad otsustasid asutada üle-eestiline mittetulundusühingu, mis hakkab esindama kodanike huve läbirääkimistel valitsuse ja maanteeametiga. Samuti leiti, et Rapla ARK-i büroo töö tuleb taastada endises mahus.

"Kuulates täna ettekandeid ja kohalviibijaid, vaadates kogu seda kirjavahetust ja protsessi, siis siin ei ole teist võimalust - maanteeameti juhtkond peab tagasi astuma," lausus Raplamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees ning Juuru vallavanem Margus Jaanson.

Maanteeameti peadirektori Priit Sauki kommentaar:

"Arutelud maanteeameti reformikava üle on muutunud üsnagi emotsionaalseks ja asjalikud tegemised jäävad paraku nende emotsioonide varju.

Kritiseerida on alati mugav, kuid reformi eesmärke ja põhjuseid ei tohi unustada. Esiteks kolivad teenused üha enam e-keskkonda, seal on juba pea 50% teenuseid.

Teiseks, peab eksamineerimisest korruptsiooni välja juurima. Selleks on hädavajalik muuta eksamineerimise korda, et eksami vastuvõtja ei teaks, kelle eksamit ta vastu hakkab võtma.

Kolmandaks, tööealine elanikkond väheneb, ükski amet ei saa samal ajal omasoodu suureneda. Ka riigiasutused peavad oma töös efektiivsust otsima.

Võimalik, et osa segadusest Raplas on tingitud ka plaanidest uuele aadressile kolida.

Oleme korduvalt kohtunud Raplamaa omavalitsusjuhtidega. Ilmselt ei ole Juuru vallavanemani veel asjakohane info jõudnud.

Rapla vallavanema Ivi Perega oleme juba arutanud kolmanda päeva avamise võimalust ja võin täna kinnitada, et Rapla esindus on alates 01. septembrist avatud kolmel päeval, mitte kahel päeval ning lisaks teeme registreerimiseelset ülevaatust vastavalt vajadusele. Raplas võtame ka teisipäeviti eksameid vastu. Rasketehnika osas teeme eksameid vastavalt nõudlusele.

Seega – teenuste osutamine on säilinud. Eksamite osas oleme püüdnud vastu tulla Rapla elanike soovidele: hetkel on juba vabu aegu septembris.

Ka teistes piirkondades oleme reformide ettevalmistamisel suhelnud kohalike omavalitsusjuhtidega ja leidnud kompromisse. Näiteks Ida-Virumaal jäävad eksamid nii Narva kui Jõhvi.

Kindlasti suhtleme kõikide sihtrühmadega, ettevõtjate, autokoolitajate kui omavalitsustega ja otsime koos mõistlikku kompromissi, selliste ultimatiivsete üleskutsete asemel tuleb koos arutada ja mõelda."

Toimetaja: Laur Viirand



UUDISED
Skandaali tekitanud juubelimünt.Skandaali tekitanud juubelimünt.
Soome iseseisvuse juubelimündil kujutatakse punavangide hukkamist

Soomes on puhkenud terav skandaal seoses rahandusministeeriumi poolt tellitud mälestusmündiga, millega on soovitud mälestada kodusõja katsumusi. Tegemist on esimese väljalaskega müntidesarjast, mis on pühendatud Soome iseseisvuse 100. sünniaastale.

"Foorum"."Foorum".
Koalitsioon: Reformierakond on mitu riigieelarvet defitsiiti lasknud

Valitsuspoliitikud Urmas Reinsalu (IRL) ja Jevgeni Ossinovski (SDE) ütlesid ETV saates "Foorum", et Reformierakonna juhitavad valitsused lasid riigieelarve mitu korda defitsiiti. Saates heitis defitsiit valitsusele ette Reformierakondlane Aivar Sõerd.

USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.USA Ohio-klassi tuumaallveelaev USS Michigan 25. aprillil Busani saabumas.
Lõuna-Koreasse saabus USA tuumaallveelaev, pinged piirkonnas kasvavad

Lõuna-Koreasse saabus teisipäeval USA tuumaallveelaev, mis senistel andmetel ei osale USA ja Lõuna-Korea ühisel mereväeõppusel, ütles allikas Lõuna-Korea mereväest.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.