Esmakordse õhuvõitlusõppuse jaoks loodi Eestisse spetsiaalne võitlusala ({{commentsTotal}})

Eestis toimuvad praegu esimest korda õhuvõitlusõppused. Selleks kehtestas valitsus esmakordselt spetsiaalse võitlusala, et hävitajad saaksid simuleerida vastase tabamist kümnete kilomeetrite kauguselt.

Õhuvõitlust harjutavad 16 USA hävitajat F15 ja Ühendkuningriigi sõjalennukid Eurofighter Typhoon. Homme kaasatakse õppustesse ka Rootsi ja Soome õhuvägi, kui lennud toimuvad Rootsi kohal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Sel nädalal on Eesti kohal omavahelist võitlust harjutanud USA ja Briti piloodid. Korraga on õhus rohkem kui 10 lennukit, esmaspäeval näiteks 15 lennukit korraga.

Õhuvõitlust peetakse alal, mis on 92 kilomeetrit lai ning 185 kilomeetrit pikk ja kõrgustes poolteist kuni 15 kilomeetrit. Treeningala sätestas õppuste ajaks õhuruumi kasutamise komisjon, kuhu kuulusid erinevate ministeeriumide, lennuameti ja kaitseväe esindajad.

"Antud ala on selle komisjoni töö tulemus, mis loodi just Ameerika eskadrilli treeningalaks. Õppuse lõppedes võtame tagasiside nii Ameerika kui tsiviilpartneritelt ja vaatame, kuidas seda treeningala veel paremaks teha saame," selgitas õhuväe staabiülem, kolonelleitnant Toomas Susi.

Kui hävitajad on õhus, siis sellel alal tsiviillende ei toimu, välja arvatud meditsiini- ning otsingu- ja päästelennud. Selline ulatuslik õhuvõitlusala on Euroopas üsna erandlik. "Tsiviillennunduse tihedus teistes riikides on tunduvalt kõrgem kui Eestis," nentis kolonelleitnant Susi.

Hävitajaid juhivad sihtmärkide juurde maal asuvad sihitajad. Kui õhus on tosin lennukit, ei jõua sihitajad neid kõiki juhtida, kuid edastavad seda teavet, mida piloodid ise ei näe. Vastase lennuk tuleb avastada, kui see jõuab pardarakettide laskeulatusse, milleks võib olla sadakond kilomeetrit.

"Ehk siis kogu selle õppuse vältel sihitajate töö on sõbralikele lennukitele anda pilt, kus asuvad need lennukid, kes mängivad vaenlast. Kogu aeg peab olema teada, mis on nende kõrgus, suund, millises formatsioonis nad on, kui kaugel nad on omade lennukitest ja vastavalt sellele piloodid otsustavad taktika," rääkis õhuoperatsioonide keskuse ülem, leitnant Tõnis Pärn.

Praegusteks õppusteks kutsuti kohale kolm sihitajat Belgiast. Nende käest õpivad ametit Eesti sihitajad, sest suurte formatsioonide juhtimise kvalifikatsiooni kohalikel sihitajatel pole.

Seda on keeruline saada ja keerulisem hoida, kui alaliselt pole kohal terveid eskadrille, sõnas õhuoperatsioonide keskuse ülem Pärn.

Homme hõlmatakse ka rootslased ja soomlased, kui õppused toimuvad Rootsi kohal. Siis tegutsevad Rootsi sihitajad.

"See on ühisõppus Rootsi ja Soome õhuväega. Ülesanne on jõuda kohale ja tagasi erinevatelt lennuväljadelt, ühineda samal ajal ja samas kohas, et siis täita õppuse ülesanne," lausus USA 493. hävitajate eskadrilli piloot, kapten Matt Tanis.

Õppused kestavad 2. septembrini, iga päev toimub kaks väljalendu.

Toimetaja: Laur Viirand



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: