Esmakordse õhuvõitlusõppuse jaoks loodi Eestisse spetsiaalne võitlusala ({{commentsTotal}})

Eestis toimuvad praegu esimest korda õhuvõitlusõppused. Selleks kehtestas valitsus esmakordselt spetsiaalse võitlusala, et hävitajad saaksid simuleerida vastase tabamist kümnete kilomeetrite kauguselt.

Õhuvõitlust harjutavad 16 USA hävitajat F15 ja Ühendkuningriigi sõjalennukid Eurofighter Typhoon. Homme kaasatakse õppustesse ka Rootsi ja Soome õhuvägi, kui lennud toimuvad Rootsi kohal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Sel nädalal on Eesti kohal omavahelist võitlust harjutanud USA ja Briti piloodid. Korraga on õhus rohkem kui 10 lennukit, esmaspäeval näiteks 15 lennukit korraga.

Õhuvõitlust peetakse alal, mis on 92 kilomeetrit lai ning 185 kilomeetrit pikk ja kõrgustes poolteist kuni 15 kilomeetrit. Treeningala sätestas õppuste ajaks õhuruumi kasutamise komisjon, kuhu kuulusid erinevate ministeeriumide, lennuameti ja kaitseväe esindajad.

"Antud ala on selle komisjoni töö tulemus, mis loodi just Ameerika eskadrilli treeningalaks. Õppuse lõppedes võtame tagasiside nii Ameerika kui tsiviilpartneritelt ja vaatame, kuidas seda treeningala veel paremaks teha saame," selgitas õhuväe staabiülem, kolonelleitnant Toomas Susi.

Kui hävitajad on õhus, siis sellel alal tsiviillende ei toimu, välja arvatud meditsiini- ning otsingu- ja päästelennud. Selline ulatuslik õhuvõitlusala on Euroopas üsna erandlik. "Tsiviillennunduse tihedus teistes riikides on tunduvalt kõrgem kui Eestis," nentis kolonelleitnant Susi.

Hävitajaid juhivad sihtmärkide juurde maal asuvad sihitajad. Kui õhus on tosin lennukit, ei jõua sihitajad neid kõiki juhtida, kuid edastavad seda teavet, mida piloodid ise ei näe. Vastase lennuk tuleb avastada, kui see jõuab pardarakettide laskeulatusse, milleks võib olla sadakond kilomeetrit.

"Ehk siis kogu selle õppuse vältel sihitajate töö on sõbralikele lennukitele anda pilt, kus asuvad need lennukid, kes mängivad vaenlast. Kogu aeg peab olema teada, mis on nende kõrgus, suund, millises formatsioonis nad on, kui kaugel nad on omade lennukitest ja vastavalt sellele piloodid otsustavad taktika," rääkis õhuoperatsioonide keskuse ülem, leitnant Tõnis Pärn.

Praegusteks õppusteks kutsuti kohale kolm sihitajat Belgiast. Nende käest õpivad ametit Eesti sihitajad, sest suurte formatsioonide juhtimise kvalifikatsiooni kohalikel sihitajatel pole.

Seda on keeruline saada ja keerulisem hoida, kui alaliselt pole kohal terveid eskadrille, sõnas õhuoperatsioonide keskuse ülem Pärn.

Homme hõlmatakse ka rootslased ja soomlased, kui õppused toimuvad Rootsi kohal. Siis tegutsevad Rootsi sihitajad.

"See on ühisõppus Rootsi ja Soome õhuväega. Ülesanne on jõuda kohale ja tagasi erinevatelt lennuväljadelt, ühineda samal ajal ja samas kohas, et siis täita õppuse ülesanne," lausus USA 493. hävitajate eskadrilli piloot, kapten Matt Tanis.

Õppused kestavad 2. septembrini, iga päev toimub kaks väljalendu.

Toimetaja: Laur Viirand



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema