Tallinn on elektribusside kasutuselevõtu asjus pigem skeptiline ({{commentsTotal}})

Elektribuss Prantsusmaal Marseille's.
Elektribuss Prantsusmaal Marseille's. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Tallinn osaleb küll Euroopa Liidu elektribusside teemalises projektis, ent on sääraste sõidukite kasutuselevõtu asjus mõnevõrra skeptiline, kuna nende kasutamine nõuaks liinidele laadimisinfrastruktuuri väljaehitamist, pigem eelistab linn hübriidbusside kasutamist.

"Laadimispunktide väljaehitamine ei ole väga lihtne," ütles Tallinna Linnatranspordi AS-i bussiliiklusteenistuse direktor Andres Herkel BNS-ile. Lisaks peaks tema sõnul elektribusse olema võimalik kasutada vajadusel igal pool, mitte ainult kindlatel liinidel.

Herkeli sõnul oleks hea lahendus kasutada ka niinimetatud üleöölaadimisega elektribusse, aga seda laadimissüsteemi pole tema sõnul võimalik suurte 12-meetriste busside jaoks kohaldada. Tema sõnul oleks suurte busside puhul üleöölaadimise puhul akude arvelt vähem ruumi inimestele.

"Parem on ehitada buss selliseks, kus on vähem akusid ja tuleb tihemini laadida, kui selline, mis on üleni akusid täis," ütles Herkel. Üleöölaadimine on Herkeli sõnul hõlpsamalt kohaldatav väikestele, kuni 20-kohalistele minibussidele.

"Paari aasta jooksul tuleks teha teiste riikide kogemuse põhjal selgeks, millise lahenduse peale nemad on otsustanud minna. Skandinaavias on rohkem liinipõhisus, Lõuna-Euroopas, näiteks Pariisis ja Barcelonas on aga väiksemad bussid ja üleöölaadimine, mis on samas ilmselt kallim lahendus," ütles Herkel. Üldiselt on Herkeli sõnul näha, et nii Euroopas kui ka näiteks Hiinas on tendents elektribusside kasutusevõtu poole.

2014. aastal kinnitatud Tallinna ühistranspordi 2014–2024 aastate arengukavasse esialgu niinimetatud elektromobiilsuse teema sisse ei läinud, ütles Herkel. Tema sõnul korrigeeritakse arengukava igal aastal vastavalt uuenenud olukorrale.

"Sellel aastal oleme arengukava korrigeerinud trammide osas," märkis ta. Kui lähematel aastatel saadakse selgem pilt elektribusside potentsiaalist, korrigeeritakse arengukava vastavalt uuesti.

Herkel lisas, et Tallinn osaleb vaatlejana ZeEUS projektis, tegu on Euroopa Liidu (EL) meetmega, mille suunitluseks on rakendada täiselektrilisi linnabusse põhiveeremina; projekti lõpp on 2017. aasta sügisel.

Projekti raames testitakse erinevaid elektribusside tehnoloogiaid ja laadimisinfrastruktuure Euroopa 10 testlinnas. Eestil on projekti liikmestaatus alates selle aasta maist. Herkeli sõnul ei kuulu Tallinn testlinnade hulka, kuid saab pärast projekti lõppu ligipääsu selle tulemustele, mida saab kasutada edasiste otsuste langetamiseks.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: