Laar: NATO-sse pürgimine oli omal ajal ülimalt hulljulge eesmärk ({{commentsTotal}})

Kahel korral Eesti peaministri rollis olnud Mart Laar ütles, et tema teist valitsust (1999-2002) võib ilmselt siiani pidada taasiseseisvumise kõige tugevamaks valitsuseks ning toona võetud eesmärki NATO-sse jõuda ülimalt hulljulgeks.

"See oli Eesti kõigi aegade tugevaim valitsus. No mõelge ise, kui teil on Siim Kallas rahandusminister, Toomas Hendrik Ilves välisminister, Eiki Nestor sotsiaalminister ja Jüri Luik kaitseminister, mida te siis veel tahate. Valitsus oli tõesti ikka erakordselt tugev," meenutas Laar iseseisvuse taastamise aastapäeva puhul antud intervjuus ETV-le.

Valitsuse kõige tähtsamaks otsuseks pidas ta NATO-sse pürgimist, mis realiseerus küll hiljem. See oli suur otsusja mis teostus lõplikult pärast seda valitsust, oli NATO.

"See oli ikka ülimalt hulljulge asi panna eesmärgiks. Olid kindlad asjad, mida pidi tegema. Esiteks tõsta kaitsekulutused 1,4% tasemelt kolme aastaga 2%-le. Eesmärgi ma võtsin ja tegin ära ka," lausus Laar.

"Carl Bildt, kellega ma pidevalt suhtlesin, vangutas pead ja ütles kohe, et usub, et teen selle ära, aga siis saad ka peaministri ametist ära lahti. NATOsse Eesti sai," lisas ta.

Teise murrangulise asjana tõi Laar esile ID-kaardi loomise. "See murrang oli Eestile vähemalt samaoluline. Mõtteviis pani aluse tervele põlvkonnale."

Esimesest peaministriajast (1992-1994) tõi Laar välja Estonia katastroofi päeva kui kõige raskem.

"Olin ametist juba tagandatud, aga täitsin kohuseid. Kui käsime kolme peaministriga Soome lahe saarestikus päästetöid jälgimas ja hukkunuid vastu võtmas ja haiglas pääsenuid vaatamas. See oli ikka väga raske. Sõpru ja tuttavaid oli ka peal," meenutas Laar.

Toimetaja: Priit Luts



Pidev intensiivne infovoog ei pruugi pikas perspektiivis kasuks tulla.

Kurdistav infovoog teeb tasahilju pimedaks

Aju plastilisus, tehnika areng ja kiirenev elutempo kuulutab paberraamatute nurka vedelema jätmist ja taskuhäälingute pealtungi. Sisuliselt tähendab aga info nautimise ja mälumise asemel selle õgardlikult kugistamine tasahilju ja vabatahtlikult pimedaks jäämist, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: