Laar: NATO-sse pürgimine oli omal ajal ülimalt hulljulge eesmärk ({{commentsTotal}})

Kahel korral Eesti peaministri rollis olnud Mart Laar ütles, et tema teist valitsust (1999-2002) võib ilmselt siiani pidada taasiseseisvumise kõige tugevamaks valitsuseks ning toona võetud eesmärki NATO-sse jõuda ülimalt hulljulgeks.

"See oli Eesti kõigi aegade tugevaim valitsus. No mõelge ise, kui teil on Siim Kallas rahandusminister, Toomas Hendrik Ilves välisminister, Eiki Nestor sotsiaalminister ja Jüri Luik kaitseminister, mida te siis veel tahate. Valitsus oli tõesti ikka erakordselt tugev," meenutas Laar iseseisvuse taastamise aastapäeva puhul antud intervjuus ETV-le.

Valitsuse kõige tähtsamaks otsuseks pidas ta NATO-sse pürgimist, mis realiseerus küll hiljem. See oli suur otsusja mis teostus lõplikult pärast seda valitsust, oli NATO.

"See oli ikka ülimalt hulljulge asi panna eesmärgiks. Olid kindlad asjad, mida pidi tegema. Esiteks tõsta kaitsekulutused 1,4% tasemelt kolme aastaga 2%-le. Eesmärgi ma võtsin ja tegin ära ka," lausus Laar.

"Carl Bildt, kellega ma pidevalt suhtlesin, vangutas pead ja ütles kohe, et usub, et teen selle ära, aga siis saad ka peaministri ametist ära lahti. NATOsse Eesti sai," lisas ta.

Teise murrangulise asjana tõi Laar esile ID-kaardi loomise. "See murrang oli Eestile vähemalt samaoluline. Mõtteviis pani aluse tervele põlvkonnale."

Esimesest peaministriajast (1992-1994) tõi Laar välja Estonia katastroofi päeva kui kõige raskem.

"Olin ametist juba tagandatud, aga täitsin kohuseid. Kui käsime kolme peaministriga Soome lahe saarestikus päästetöid jälgimas ja hukkunuid vastu võtmas ja haiglas pääsenuid vaatamas. See oli ikka väga raske. Sõpru ja tuttavaid oli ka peal," meenutas Laar.

Toimetaja: Priit Luts



UUDISED
"Suud puhtaks"."Suud puhtaks".
"Suud puhtaks" keskendus vaidlustele Rail Balticu ümber

Rail Baltic on Eesti ühiskonnas kirgi kütnud juba aastaid ning otsustajate laudadele on jõudnud järjekordne tasuvusanalüüs. Selle nädala saade "Suud puhtaks" arutles Rail Balticu teemadel.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.