Heldna: eriüksuslaste õppuse tähtsaimaks osaks oli koostöö ({{commentsTotal}})

Tallinnas lõppes hommikul rahvusvaheline eriüksuste õppus, mis oli suurim terrorismivastane harjutus Euroopas sel aastal. Osavõtjad peavad selle kõige olulisemaks õppetunniks erinevate riikide eriüksuste koostöö harjutamist.

Rahvusvahelisel eriüksuste õppusel ATHOS 2016 osales kokku ligi 400 inimest, nende hulgas 20 eriüksust 15-st riigist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Stsenaariumi nägi ette, et 2017. aastal, kui Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa, võivad toimuda teatud terroristlike rühmituste rünnakud selleks, et ohustada kõrgetasemelistel kohtumistel viibijaid ja hirmutada tsiviilühiskonda.

"Ei tasuks võib-olla nii väga keskenduda sellele, milline on selle terroristliku rühmituse ideoloogiline taust. Terrorism on terrorism, ükskõik, kas me näeme seda Lähis-Idas religioosse terrorismiga seotud ilmingud või me näeme siis seda sellise riiklikult toetatud terrorismina. Kui me räägime siin Donetski või Luganski sündmustest. Igal juhul peab Eesti olema valmis ükskõik milliseks stsenaariumiks," märkis kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Eerik Heldna.

Heldna ütles, et õppuse olulisemaks õppetunniks oli koostöö, seda nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt.

"Kui me nüüd võtame seda, kui mitme riigi eriüksused osalesid sellel harjutusel. Selge see, et alates keelebarjäärist lõpetades terminoloogilise erinevusega - kõik see võib kriisisituatsioonis omada vägagi olulist tähtsust ja parem siis harjutada seda harjutamise ajal," lausus ta.

Õppus viidi läbi koostöövõrgustiku ATLAS raames, mis ühendab Euroopa riikide politsei eriüksusi. ATLASE esindaja sõnul seisab Euroopa täna silmitsi nii üksikründajate kui ka organiseeritud rühmitustega.

"Täna seisame me silmitsi ka mitmikrünnakutega. See oli ka üks meie peamistest fookustest sellel õppusel," sõnas võrgustiku ATLAS esindaja Harald Gonner.

Siseminister Hanno Pevkur ütles, et toimunud õppuse üks strateegilisi mõjusid on see, et ATLAS koostöövõrgustik toimib.

"Me saame globaalses muutunud julgeolekuolukorras usaldada oma partnereid ja see omavaheline läbisaamine on vastastikune. Kui partnerid vajavad meie abi, saame meie minna. See suurem strateegiline mõju on ikkagi koostöö," selgitas minister.

Õppusel kasutati treeninglaskemoona, erivahendeid ja imitatsioonivahendeid.

Toimetaja: Laur Viirand



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: