Heldna: eriüksuslaste õppuse tähtsaimaks osaks oli koostöö ({{commentsTotal}})

Tallinnas lõppes hommikul rahvusvaheline eriüksuste õppus, mis oli suurim terrorismivastane harjutus Euroopas sel aastal. Osavõtjad peavad selle kõige olulisemaks õppetunniks erinevate riikide eriüksuste koostöö harjutamist.

Rahvusvahelisel eriüksuste õppusel ATHOS 2016 osales kokku ligi 400 inimest, nende hulgas 20 eriüksust 15-st riigist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Stsenaariumi nägi ette, et 2017. aastal, kui Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa, võivad toimuda teatud terroristlike rühmituste rünnakud selleks, et ohustada kõrgetasemelistel kohtumistel viibijaid ja hirmutada tsiviilühiskonda.

"Ei tasuks võib-olla nii väga keskenduda sellele, milline on selle terroristliku rühmituse ideoloogiline taust. Terrorism on terrorism, ükskõik, kas me näeme seda Lähis-Idas religioosse terrorismiga seotud ilmingud või me näeme siis seda sellise riiklikult toetatud terrorismina. Kui me räägime siin Donetski või Luganski sündmustest. Igal juhul peab Eesti olema valmis ükskõik milliseks stsenaariumiks," märkis kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Eerik Heldna.

Heldna ütles, et õppuse olulisemaks õppetunniks oli koostöö, seda nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt.

"Kui me nüüd võtame seda, kui mitme riigi eriüksused osalesid sellel harjutusel. Selge see, et alates keelebarjäärist lõpetades terminoloogilise erinevusega - kõik see võib kriisisituatsioonis omada vägagi olulist tähtsust ja parem siis harjutada seda harjutamise ajal," lausus ta.

Õppus viidi läbi koostöövõrgustiku ATLAS raames, mis ühendab Euroopa riikide politsei eriüksusi. ATLASE esindaja sõnul seisab Euroopa täna silmitsi nii üksikründajate kui ka organiseeritud rühmitustega.

"Täna seisame me silmitsi ka mitmikrünnakutega. See oli ka üks meie peamistest fookustest sellel õppusel," sõnas võrgustiku ATLAS esindaja Harald Gonner.

Siseminister Hanno Pevkur ütles, et toimunud õppuse üks strateegilisi mõjusid on see, et ATLAS koostöövõrgustik toimib.

"Me saame globaalses muutunud julgeolekuolukorras usaldada oma partnereid ja see omavaheline läbisaamine on vastastikune. Kui partnerid vajavad meie abi, saame meie minna. See suurem strateegiline mõju on ikkagi koostöö," selgitas minister.

Õppusel kasutati treeninglaskemoona, erivahendeid ja imitatsioonivahendeid.

Toimetaja: Laur Viirand



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: