Heldna: eriüksuslaste õppuse tähtsaimaks osaks oli koostöö ({{commentsTotal}})

Tallinnas lõppes hommikul rahvusvaheline eriüksuste õppus, mis oli suurim terrorismivastane harjutus Euroopas sel aastal. Osavõtjad peavad selle kõige olulisemaks õppetunniks erinevate riikide eriüksuste koostöö harjutamist.

Rahvusvahelisel eriüksuste õppusel ATHOS 2016 osales kokku ligi 400 inimest, nende hulgas 20 eriüksust 15-st riigist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Stsenaariumi nägi ette, et 2017. aastal, kui Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa, võivad toimuda teatud terroristlike rühmituste rünnakud selleks, et ohustada kõrgetasemelistel kohtumistel viibijaid ja hirmutada tsiviilühiskonda.

"Ei tasuks võib-olla nii väga keskenduda sellele, milline on selle terroristliku rühmituse ideoloogiline taust. Terrorism on terrorism, ükskõik, kas me näeme seda Lähis-Idas religioosse terrorismiga seotud ilmingud või me näeme siis seda sellise riiklikult toetatud terrorismina. Kui me räägime siin Donetski või Luganski sündmustest. Igal juhul peab Eesti olema valmis ükskõik milliseks stsenaariumiks," märkis kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Eerik Heldna.

Heldna ütles, et õppuse olulisemaks õppetunniks oli koostöö, seda nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt.

"Kui me nüüd võtame seda, kui mitme riigi eriüksused osalesid sellel harjutusel. Selge see, et alates keelebarjäärist lõpetades terminoloogilise erinevusega - kõik see võib kriisisituatsioonis omada vägagi olulist tähtsust ja parem siis harjutada seda harjutamise ajal," lausus ta.

Õppus viidi läbi koostöövõrgustiku ATLAS raames, mis ühendab Euroopa riikide politsei eriüksusi. ATLASE esindaja sõnul seisab Euroopa täna silmitsi nii üksikründajate kui ka organiseeritud rühmitustega.

"Täna seisame me silmitsi ka mitmikrünnakutega. See oli ka üks meie peamistest fookustest sellel õppusel," sõnas võrgustiku ATLAS esindaja Harald Gonner.

Siseminister Hanno Pevkur ütles, et toimunud õppuse üks strateegilisi mõjusid on see, et ATLAS koostöövõrgustik toimib.

"Me saame globaalses muutunud julgeolekuolukorras usaldada oma partnereid ja see omavaheline läbisaamine on vastastikune. Kui partnerid vajavad meie abi, saame meie minna. See suurem strateegiline mõju on ikkagi koostöö," selgitas minister.

Õppusel kasutati treeninglaskemoona, erivahendeid ja imitatsioonivahendeid.

Toimetaja: Laur Viirand



Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.Maailma suurim tuumaallveelaev Dmitri Donskoi Soome lahes 24. juulil.
Fotod ja video: Soome merevägi ja Yle käisid Vene hiigellaevu jälgimas

Soome merevägi ja rahvusringhääling Yle pildistasid ning filmisid esmaspäeval kaht Soome lahele saabunud suurt Vene sõjalaeva - tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi ja lahinguristlejat Pjotr Veliki, mis liikusid Helsingi lähistel rahvusvahelistes vetes Kroonlinna poole.

Õllekannud.Õllekannud.
Läti rahandusministeerium plaanib aktsiiside ennaktempos tõstmist

Läti rahandusministeerium on Läti parlamendile teinud ettepaneku tõsta alkohoolsete jookide ja sigarettide aktsiisi varasemalt planeeritust märgatavalt kiiremas tempos.

Savisaar TallinnasSavisaar Tallinnas
Fotod: Edgar Savisaar kohtus Tallinnas Urmi Reindega

Tallinna linnapea ametist kõrvaldatud Keskerakonna endine esimees Edgar Savisaar kohtus esmaspäeval ajalehe Kesknädal kunagise peatoimetaja Urmi Reindega.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema