Heldna: eriüksuslaste õppuse tähtsaimaks osaks oli koostöö ({{commentsTotal}})

Tallinnas lõppes hommikul rahvusvaheline eriüksuste õppus, mis oli suurim terrorismivastane harjutus Euroopas sel aastal. Osavõtjad peavad selle kõige olulisemaks õppetunniks erinevate riikide eriüksuste koostöö harjutamist.

Rahvusvahelisel eriüksuste õppusel ATHOS 2016 osales kokku ligi 400 inimest, nende hulgas 20 eriüksust 15-st riigist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Stsenaariumi nägi ette, et 2017. aastal, kui Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa, võivad toimuda teatud terroristlike rühmituste rünnakud selleks, et ohustada kõrgetasemelistel kohtumistel viibijaid ja hirmutada tsiviilühiskonda.

"Ei tasuks võib-olla nii väga keskenduda sellele, milline on selle terroristliku rühmituse ideoloogiline taust. Terrorism on terrorism, ükskõik, kas me näeme seda Lähis-Idas religioosse terrorismiga seotud ilmingud või me näeme siis seda sellise riiklikult toetatud terrorismina. Kui me räägime siin Donetski või Luganski sündmustest. Igal juhul peab Eesti olema valmis ükskõik milliseks stsenaariumiks," märkis kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Eerik Heldna.

Heldna ütles, et õppuse olulisemaks õppetunniks oli koostöö, seda nii siseriiklikult kui ka rahvusvaheliselt.

"Kui me nüüd võtame seda, kui mitme riigi eriüksused osalesid sellel harjutusel. Selge see, et alates keelebarjäärist lõpetades terminoloogilise erinevusega - kõik see võib kriisisituatsioonis omada vägagi olulist tähtsust ja parem siis harjutada seda harjutamise ajal," lausus ta.

Õppus viidi läbi koostöövõrgustiku ATLAS raames, mis ühendab Euroopa riikide politsei eriüksusi. ATLASE esindaja sõnul seisab Euroopa täna silmitsi nii üksikründajate kui ka organiseeritud rühmitustega.

"Täna seisame me silmitsi ka mitmikrünnakutega. See oli ka üks meie peamistest fookustest sellel õppusel," sõnas võrgustiku ATLAS esindaja Harald Gonner.

Siseminister Hanno Pevkur ütles, et toimunud õppuse üks strateegilisi mõjusid on see, et ATLAS koostöövõrgustik toimib.

"Me saame globaalses muutunud julgeolekuolukorras usaldada oma partnereid ja see omavaheline läbisaamine on vastastikune. Kui partnerid vajavad meie abi, saame meie minna. See suurem strateegiline mõju on ikkagi koostöö," selgitas minister.

Õppusel kasutati treeninglaskemoona, erivahendeid ja imitatsioonivahendeid.

Toimetaja: Laur Viirand



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Borkboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.