Euroopa Liidus kritiseeritakse Maltat kodakondsuse müümise eest ({{commentsTotal}})

Valletta sadam.
Valletta sadam. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Malta on viimase paari aasta jooksul andnud kodankondsuse sadadele kolmandatest riikidest pärit isikutele, kes on enne seda teinud suuri annetusi valitsusele või ostnud Maltal kallist kinnisvara. Sellise poliitika pärast on hakatud saareriiki üha rohkem kritiseerima ning kriitikute sõnul müüb Malta sisuliselt "sissepääsu Euroopasse".

Nendelt tulevastelt kodanikelt, kes saarel kallist kinnisvara ostsid, ei nõutud kusjuures reaalset Maltal elamist, vahendas Politico.

Peaminister Jospeh Muscati pressiesindaja Kurt Farrugia kinnitas järelepärimise peale, et pärast programmi alustamist 2014. aastal on Malta kodakondsus antud ligi 700 kolmandast riigist pärit isikule. Nimetatud passid on riigile sisse toonud vähemalt 200 miljonit eurot.

Kriitikute hinnangul aga õõnestab Malta kodakondsusprogramm tõsiselt Euroopa Liidu kodakondsuse ja Schengeni tsooni kontseptsiooni, kujutab endast julgeolekuriski ning muuhulgas pakub ka Venemaa rikkuritele võimalust EL-i sanktsioonidest kõrvale hoida. Etteheitjad nõuavad, et Malta investoriskeemide asjus peaks sekkuma juba Euroopa Komisjon.

Malta kodakondsuse saamine nõuab rohkem kui miljoni euro investeerimist

Programmi Individual Investor Programme kohaselt peab kodakondsuse taotleja tegema 650 000 euro suuruse annetuse riiklikku arengufondi ning investeerima 150 000 eurot Malta võlakirjadesse. Samuti peab taotleja omama enne passi saamist vähemalt aasta aega Maltal kinnisvara, mille väärtus on vähemalt 350 000 eurot.

Abikaasa või lapse eest peab taotleja käima välja veel 25 000 eurot (või 50 000 eurot, kui laps on vanem kui 18 eluaastat). Seda võimalust on kusjuures üsna palju kasutatud - 202 taotlejat on koos endaga teinud Malta kodanikuks ka 503 abikaasat või last.

Eurosaadikud on pahased

"Kui mul poleks nii suurt armastust ja poolehoidu Malta kui riigi vastu, ütleksin ma seda, mida ma ka paar aastat tagasi kaldusin ütlema: need meetodid on omased banaanivabariigile, millele tuleb Euroopa Liidus rangelt vastu astuda," rääkis Luksemburgi paremtsentristist eurosaadik Frank Engel.

Portugali sotsialist ja Euroopa Parlamendi justiits- ja siseasjade komisjoni liige Ana Gomes rõhutas, et sellised skeemid on ohuks Schengeni süsteemi terviklikkusele ning neid tuleb lähemalt uurida. "Ma olen täiesti nördinud," nentis ta ja lisas, et ta on nõudnud Euroopa Komisjonilt selliste investorskeemide uurimist ning seda mitte ainult Malta puhul.

"Kodakondsus on midagi, mis tuleb välja teenida, mitte lihtsalt anda inimestele, kellel on taskud raha täis," lausus eurosaadik ja Läti endine rahandusminister Robert Zīle, kes juhtis tähelepanu ka võimalusele, et Venemaa eliit võib hakata Maltat kasutama EL-i sanktsioonidest pääsemiseks.

Briti konservatiiv Andrew Rosindell, kes kuulub Euroopa Parlamendi välisasjade komisjoni, lausus, et Malta programm tekitab endiselt ka julgeolekut puudutavaid küsimusi ja see on üks põhjustest, mis sunnib Ühendkuningriiki piirama Euroopa Liidu kodanike vaba liikumist. "Sisuliselt otsustab Malta praegu Briti immigratsioonipoliitika üle," sõnas ta.

Valletta lükkas kriitika tagasi

Malta valitsuse pressiesindaja Farrugia lükkas kriitika tagasi väitega, et ka teistes Euroopa riikides on sarnaseid võimalusi kodakondsuse saamiseks ning Valletta kinnitusel ei tehta mõnes riigis ka nii põhjalikku taustakontrolli kui Malta puhul.

Kõneisik ühtegi riiki nimeliselt välja ei toonud, kuid lisaks Maltale pakuvad investeeringu kaudu avanevat otseteed kodakondsuseni ka Küpros ja Austria.

Malta ametnikud rõhutavad, et kodakondsust taotlevate investorite taust kontrollitakse põhjalikult üle - taotlejal ei tohi olla kriminaalkaristusi ning ta ei tohi olla tagaotsitav. Seni on Malta võimud lükanud tagasi 25 protsenti programmi raames tehtud taotlustest. "Me oleme alati otsinud kvaliteetseid isikuid," rõhutas pressiesindaja Farrugia.

Brüsselil puudub otsene sõnaõigus

Kui programmist kaks aastat tagasi teada anti, oli Euroopa Parlament sellele vastu ja teatas, et "Euroopa Liidu kodakondsus ei tohiks olla müügiks mitte mingi hinna eest". Eriti juhtisid eurosaadikud tähelepanu sellele, et Malta võimude otsus taotlejatelt riigis elamise kohustust mitte nõuda võib olla vastuolus rahvusvahelise õigusega.

Kuigi Euroopa Komisjonil pole otseselt sõnaõigust liikmesriikide kodakondsuspoliitika küsimustes ning seega ei saa Brüssel selliseid "raha kodakondsuse vastu" programme ei kiita ega laita, soovitas Komisjon Maltal sisse seada tingimuse, et kodakondsuse taotlejal oleks riigiga mingi reaalne elukohapõhine side.

Seda Malta formaalselt ka arvestas ning seadis sisse eelpool mainitud nõudmise, mille kohaselt peab kodakondsuse saajal olema Maltal 350 000 eurost kallim kinnisvara.

Toimetaja: Laur Viirand



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
Rahvusvahelist maksete ja valuutavahetuse teenust pakkuv Eesti päritolu idufirma TransferWise saab arvestatava osa investeeringutest riskikapitaliettevõtetelt ja erainvestoritelt. Pildil kaasasutaja Kristo Käärmann.

Transferwise sai kahjumist välja

Rahaülekannete teenust pakkuva Transferwise'i möödunud majandusaasta tulemused näitavad, et aastaga ettevõtte käive kahekordistus ja miljonitesse ulatunud kahjumist on saanud miljonitesse ulatuv kasum, kirjutab ajaleht Äripäev.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: