Wallström ja Soini: Venemaaga suheldes tuleb lähtuda ühistest seisukohtadest ({{commentsTotal}})

Timo Soini ja Margot Wallström 17. augustil Stockholmis.
Timo Soini ja Margot Wallström 17. augustil Stockholmis. Autor/allikas: Yle

Täna Stockholmis kohtunud Rootsi väliminister Margot Wallström ja tema Soome kolleeg Timo Soini ütlesid, et Venemaaga suheldes tuleb lähtuda ühistest seisukohtadest ning kahepoolsed suhted Moskvaga pole soovitavad.

"Selline suhtlus ja sellised nõupidamised tuleb korraldada laiemas formaadis. Kahe riigi omavahelised arutelud ei tule kõne allagi," kommenteeris Soini Moskva poolt augusti alguses tehtud küllakutset.

Soome pole sellist küllakutset veel kirjalikult saanud, Rootsi aga on. Seisukoht kujundatakse pärast konsultatsioone teiste riikidega.

Sarnasel seisukohal oli Yle teatel ka Rootsi välisminister Wallström, kelle sõnul tuleb Euroopa riikidel jõuda Venemaaga seoses ühistele seisukohtadele ka muudes küsimustes.

"Euroopa Liidu riikide suhtumine Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidesse muutub alles siis, kui Venemaa näitab, et ta areneb õiges suunas," märkis Wallström.

Venemaa asekaitseminister Anatoli Antonov teatas augusti alguses, et NATO riikide ja lisaks ka Rootsi ning Soome esindajaid oodatakse sügisel Moskvasse, et arutada julgeolekualaseid küsimusi, sealhulgas Läänemere piirkonna lennuohutust. Eesti kaitseministeerium on kinnitanud kutse saamist, kuid ametlikku vastust pole sellele veel antud.

Soini kinnitas, et ahistamises süüdistatud Soome suursaadik Stockholmis ei jätka

Pressikonverentsil teatas Soini ka seda, et Soome Stockholmi suursaadiku Jarmo Viinaneni küsimus on saanud tema poolt lõpliku lahenduse.

Väliminister kordas oma eilset teadet ja kinnitas, et suursaadik Viinanen kutsuti kiirkorras Soome tagasi tema korraldusel ning see otsus jääb kehtima.

Järgmise suursaadiku isiku asjus pole Soini enda sõnul veel jõudnud pikemalt juurdlema hakata.

Soome meedia kirjutas juuli keskel, et Soome suursaadikut Rootsis süüdistatakse oma alluvate seksuaalses ahistamises. Juhtumite asjus alustati välisministeeriumis sisejuurdlust.

Soini avaldas siis lootust, et Viinaneni puudutav küsimus saab lahendatud enne 17. augustit, mil ta kohtub Rootsis oma kolleegi Margot Wallströmiga.

Toimetaja: Laur Viirand



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: