Moskvas esitletud raamatus räägitakse, kuidas "tapeti" NSV Liit ja "kes keda reetis"
Ajal, kui Eestis valmistutakse taasiseseisvumise 25. aastapäevaks, on Moskvas tollastele sündmustele tagasi vaadates taas Balti riigid sihikule võetud. Sel korral keskenduti Leedule.
Galina Sapožnikova, kunagine Komsomolskaja Pravda korrespondent Eestis, esitab raamatus "Kes keda reetis. Kuidas tapeti NSV Liit ja mis sai neist, kes püüdsid riiki päästa" oma versiooni sellest, mis 25 aastat tagasi juhtus. Ja see versioon on - nagu raamatu pealkirigi viitab - meie omast dramaatiliselt erinev," vahendas "Aktuaalne kaamera".
"See on lugu totaalsest ringis toimunud reetmisest. Gorbatšov reetis erivägede üksuse Alfa. Kui Alfa saabus ülesandelt, ütles ta, et tema neid sinna ei saatnud. Jeltsin reetis venelased Baltimaades. Olen ise selle tunnistaja, olin tollal Komsomolskaja Pravda erikorrespondent Tallinnas ja nägin, mis toimus Vilniuse sündmuste päevil, 91. aasta jaanuaris. Venemaa reetis Leedus poliitvangiks võetud ja sulges silmad kõigi nende mõnituste ees, mida Leedu 1990. aastatel tegi," rääkis Sapožnikova pressikonverentsil.
Sapožnikova raamatu presentatsioonile oli kokku kutsutud palju endisi Leedu kommuniste ja ka Venemaa liberaaldemokraatliku partei juht Vladimir Žirinovski, kes meenutas 25 aasta taguseid augustiputši päevi Moskvas.
"Oli vandenõu. Süüdi Gorbatšov. Kõik toimus stsenaariumi järgi. Ta oli värvatud. Mitte küll otseselt mingiks agendiks, kuid ta täitis täpselt stsenaariumit," arutles Žirinovski.
Sapožnikova läks augustiputšist ja Leedus toimunud veristest sündmustest rääkides veelgi kaugemale, andes tollastele toimunule täiesti uue värvingu - et tegemist olevat olnud praeguste "värviliste revolutsioonide" esimese läbimänguga.
"Tegu on ühe kõige reeturlikuma ajaloo võltsinguga. Eriti selgeks sai see, kui meie teleekraanidel hargnes Kiievi Maidan. Kõrvutage korraldamise tehnoloogiaid ja võrrelge kangelasi - stsenaarium on sama ja igasuguste pooltoonideta," väitis Sapožnikova.
Praeguste plaanide kohaselt Moskvas augustiputšiga seotud sündmuste 25. aastapäeva suuremate üritustega ei märgita.
Toimetaja: Laur Viirand