ÜRO: äärmuslased kasutavad üha rohkem krüpteeritud andmesidet   ({{commentsTotal}})

Islamiriigi võitlejad
Islamiriigi võitlejad Autor/allikas: AP/Scanpix

Üha rohkem äärmusrühmituste Islamiriik ja Al-Qaeda välisvõitlejaid naaseb kodumaale ning kasutab nn tumedat veebi ehk krüpteeritud andmesidet, millesse on ka kõige võimekamatel luureagentuuridel keeruline tungida, hoiatasid ÜRO eksperdid kolmapäeval.

Äärmuslaste vastaseid sanktsioone jälgivad eksperdid ütlesid raportis, et riiklikele julgeolekuagentuuridele on tõsiseks väljakutseks sidemeetodid, mida kasutavad need välismaal võidelnud terroristid ja kodus radikaliseerinud inimesed, keda tuleks jälgida.

Eksperdid juhtisid tähelepanu asjaolule, et "tume veeb" ja krüpteeritud andmeside on takistanud isegi kõige võimekamatel agentuuridel tungida paljude potentsiaalsete terroristide sõnumitesse. Selle tulemusena kaotavad valitsused "suure osa oma varasemast tehnoloogilisest üleolekust terrorirühmitustest".

Islamiriigi värbajad suunavad potentsiaalsed võitlejad kiiresti "kinnistesse foorumitesse" ning kasutama krüpteeritud andmesidesüsteeme.

Eksperdid ütlesid ÜRO Julgeolekunõukogule esitatud raportis, et Al-Qaedast ja Islamiriigist ning nende liitlastest tulenev oht "on tõsine ja mitmekesistuv", seda hoolimata IS-i sõjalistest lüüasaamistest Iraagis, Süürias, Afganistanis ja Liibüas.

Islamiriik "näitas oma võimekust korraldada keerulisi, miteetapilisi rünnakuid väljaspool konfliktitsooni", märkisid asjatundjad.

Islamiriigi liikmete peaaegu üheaegsed rünnakud 2015. aasta novembris Pariisis ja selle aasta märtsis Brüsselis tekitasid suure infotulva juhtimiskeskustesse, mis oli äärmuslaste tahtlik taktika, et raskendada koordineeritud reageeringut kõige suurematele ohtudele.

Al-Qaeda ja tema liitlased säilitasid oma positsiooni mitmetes piirkondades ning "samuti demonstreerisid võimekust edukalt planeerida ja ellu viia märkimisväärseid rünnakuid", ütles eksperdid.

ÜRO asjatundjate hinnangul on IS-il Süürias ja Iraagis kuni 30 000 võitlejat.

IS-i rahaline seis on alates mullu juulist oluliselt halvenenud, kuna nafta tootmine on õhurünnakute tõttu vähenenud 30-50 protsenti, jättes islamistid ilma kümnetest miljonitest dollaritest iga kuu.

Finantsraskuste tõttu on kärbitud islamistide palka, kuid IS jätkab suurte summade saamist väljapressimise ja enda kontrolli all olevatel territooriumidel mitmesuguse tegevuse maksustamisega. IS teenib sellega umbes 30 miljonit dollarit kuus.

Allikas: AP-BNS



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema