Uuring: suur osa venemaalasi ei süüdista majanduskriisis võime ({{commentsTotal}})

Munitsipaaltöötajad Moskvas kive tassimas.
Munitsipaaltöötajad Moskvas kive tassimas. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Kuigi enamik venemaalastest tunnetab, et riigis on majanduskriis, leiab suur osa rahvast ikkagi, et Venemaa on õigel kursil ning ei seosta kriisi riigi vastu kehtestatud majandussanktsioonidega, selgub Levada keskuse ja Venemaa statistikaameti värskest uuringust.

Uuringu kohaselt leiab 70 protsenti venemaalastest, et riik peab jätkama oma välispoliitikat just samal kursil, vaatamata USA ja Euroopa Liidu kehtestatud majandussanktsioonidele. Samas tunnetab enamus rahvast - 77 protsenti - et riik on majanduskriisis. Reaalsed sissetulekud ja ostujõud vähenevad, sest elukallidus tõuseb, vahendasid ERRi raadiouudised.

Rahvusvaheline isolatsioon Venemaa Ukraina suhtes võetud kursi pärast teeb suurt muret vaid kuuele protsendile vastanuist ja paneb mingil määral muretsema pisut üle kolmandiku. 29 protsenti vastanuist leiab, et riigi praegused majandusprobleemid on suures osas seotud just Lääne sanktsioonidega.

Levada küsimusele, millist mõju on avaldanud Venemaa enda poolt 2014. aasta augustis Läänele kehtestatud vastusanktsioonid, vastas 58 protsenti küsitletuist, et see embargo on igati õigustatud, sest Venemaad on hakatud selle järel maailmas enam austama.

Vaid alla neljandiku vastanuist leiab, et vastusanktsioonid on mõttetud, sest nende tõttu kannatavad eelkõige Venemaa enda elanikud.

Levada keskuse peadirektur Lev Gudkov kommenteerib rahva meelsusest avanevat pilti tänases Kommersandis, öeldes, et rahva hinnangul on Venemaa staatus suurvõimuna maailmas taastatud ja see on nende jaoks tähtsam kui majanduslik olukord.

Samas artiklis tsiteeritakse ka Venemaa Teaduste Akadeemia sotsioloogiainstituudi vanemteadurit Leonti Bõzovit, kelle arvates ei saa paljud venemaalased aru, mida Euroopa ja USA sanktsioonid endast kujutavad ja neid aetakse segamini Venemaa enda vastusanktsioonidega ning arvatakse, et ilma Euroopa ja Ameerika toodete poolse konkurentsita on Venemaa enda põllumajandus nüüd tõusuteel.

Lisaks ei panda tema sõnul mingit süüd riigi juhtkonnale sanktsioonide kehtestamise eest ja üldlevinud on arvamus, et kui Ukrainat ja Krimmi ei oleks olnud, oleks Lääs leidnud mõne muu teema, millega Venemaa vastu astuda.

Kokkuvõttes ütleb Bõzov, et kui rahvas ei pane Vene juhtkonnale süüd kriisi tekkimise eest, ei nõuta ka poliitilise kursi muutust.

Toimetaja: Karin Koppel



Aasta auto 2018 Opel Insignia.

Eesti aasta auto on Opel Insignia

Tehnikamaailma peatoimetaja Tõnu Ojala tutvustas ka sel aastal "Ringvaates" Eesti aasta auto edetabelit. Aasta autoks 2018 valiti Opel Insignia.

uudised
Agu Uudelepp

Agu Uudelepa tudengite innustav üleskutse

Agu Uudelepa tudengid Tallinna tehnikaülikoolist soovivad toetada oma inspireerivat õppejõudu võitluses vähiga ning panid kirja innustavad mõtted ja humoorikad kooliseigad, et nii kutsuda inimesi üles tegema annetust Vähiravifondile "Kingitud Elu". Kirjapandust peegeldub mees, keda üliõpilased pikisilmi ülikooli tagasi õpetama ootavad.

Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

päeva kommentaar
Urmas Vadi

Urmas Vadi: sisemisest ilust

Käisin nädalavahetusel kooli sünnipäeval. Kool sai 60, mina sain talvel 40. Kooli ruumid olid eksimiseni muutunud. Mis aga oli huvitav, et õpetajad olid täpselt sellised nagu 25 aastat tagasi. Mõnda õpilast aga ei tundnud äragi.

Maa 2016. aastal.

Öös üha kirkamalt helenduv Maa kuulutab rumaluse kasvu

Idee mitte kunagi magama minemisest ei pruugi olla nii hea, kui esmapilgul tunduda võib. Endale meelepäraste tegevuste asemel sunniks see tõenäoliselt inimesi lihtsalt rohkem tööd tegema, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: