Mart Helme: erakondade kokkulepet Reformierakonna vastu ei ole ({{commentsTotal}})

EKRE esimes Mart Helme presidendikampaania üritusel.
EKRE esimes Mart Helme presidendikampaania üritusel. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Erakondade vahel kokkulepet presidendivalimistel Reformierakonna autimängimiseks ei ole, ütles usutluses Maalehele EKRE esimees ja presidendikandidaat Mart Helme.

"Tegelikult ootavad kõik ära, mis juhtub riigikogus, ja pärast seda on ju valimiskoguni aega laias laastus kolm nädalat. Need kokkulepped sünnivad siis," ütles Helme.

EKRE seab Helme kandidatuuri üles valimiskogus, sest riigikogus erakonnal vajalikul arvul toetusallkirju kokku saada ei õnnestu.

Valimiskogus esimesse vooru jõuavad Helme hinnangul Allar Jõks ja Mailis Reps. "... mina ka. Reformierakonna poolt tõenäoliselt nii Siim Kallas kui ka Marina Kaljurand, aga arvan, et Kaljurannale läheb see pikemas perspektiivis kalliks maksma, et ta sellist oma sõda peab," rääkis Helme

Allar Jõksi võimaluses riigikogu voorus üles seatud saada Helme kahtleb: "Jõksi puhul ei toeta teda kogu Vabaerakond, mõned inimesed põhimõtteliselt ei toeta ja ei toeta teda ka kogu IRL. Neil on küsimärke seoses Jõksi tegevusega Gruusias. Keda ta seal esindas, mida ta seal tegi? Mis seosed on tal olnud eriteenistustega? Need asjad on selgusetud ja nad tahaksid saada selgeid, mitte keerutavaid ja juriidikasse põikavaid vastuseid. Võimalik, et nad saavad hääled kokku."

Helme ennustas, et praegu kandidaatide kogutav info omavalitsustest tulevate valimiskogu liikmete toetuse suhtes ei pruugi usaldusväärne olla.

"2001. aastal me sõitsime [kandidaat] Matti Pätsiga ringi ja käisime üle 160 omavalitsuse läbi. Meile jäi enamikust kohtadest mulje, et meid võeti väga soojalt vastu ja sealt on kindlasti võimalik toetust saada. Pärast tuli välja, et ega tegelikult ikka ei ole," rääkis Helme. "Üks kohalik kuningas Harjumaal ütles mulle just hiljaaegu üht presidendikandidaati kommenteerides: “Ta arvab, et teda palavalt toetatakse, aga tegelikult ollakse temaga lihtsalt viisakad.”"

Presidendivalimiste riigikogu voorud toimuvad 29. augustil.

Toimetaja: Anvar Samost



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: