TÄISMAHUS ARUTELU: Kriisis pole ainult Euroopa Liit, vaid kogu Lääne tsivilisatsioon ({{commentsTotal}})

Kogu Lääne tsivilisatsioon on kriisis, mida võimendavad arengud Venemaal ja Türgis, leidis Euroopa parlamendi liige Marju Lauristin Euroopa tulevikku puudutaval arutelul. Arutelus osalenud Euroopa parlamendi eestlastest saadikud nõustusid, et Türgis toimuv mõjutab lähiajal väga tugevalt Euroopa Liitu. Muu hulgas on võimalik uus rändelaine, millega seekord võivad liituda ka Türgist endast pärit põgenikud. Seekord ei pruugi jääda otseselt puudutamata ka Eesti.

”See on kogu Lääne tsivilisatsiooni kriis. Oleme jõudnud punkti, kus tuleb ümber mõtestada kõik meie alusväärtused. Ka Eestis kostab hääli, mille kohaselt humanism ja inimõigused on midagi õudset ja halba, et nendes peitub inimkonna kadu ning tuleb maksma panna õiged väärtused: jõud, rusikas ja raha,” kirjeldas Lauristin Paides toimunud arvamusfestivali arutelus, mille ERR toob teieni täismahus salvestisena.

Lauristini sõnul on Venemaal ja Türgis toimuv sellesama tsivilisatsiooni kriisi osa – jõu, totalitaarse ja agressiivse võimu pealetung sellele, mille on loonud lisaks Euroopa Liidule ka Ühendkuningriik ja USA.

”See on väga põhimõtteline kriis. Igaüks peab võtma seisukoha, kummal poolel ta selles kriisis asub. Muidu võib mingil hetkel olla juba liiga hilja,” toonitas Lauristin.

”Käesolevad kriisid peavad viima EL põhilepingute muutmiseni”

Urmas Paet loetles kuus kriisi, milles Euroopa Liit praegu korraga on: terrorism ehk sisejulgeoleku kriis, rändekriis, Venemaa, Brexit, Türgi ja majanduskriis. Tema hinnangul ei saagi Euroopa Liit oma praegusel kujul kriiside lahendamisel väga tõhus olla.

”Euroopa Liidus ei ole klassikalises mõttes kriisijuhtimist, sest EL ei ole selleks disainitud. Kriisijuhtimissüsteemi loomine on olnud aga edutu, sest mõned liikmesriigid ei ole sisepoliitilistel põhjustel tahtnud anda Euroopa Liidule voli tegeleda tõhusa kriisijuhtimisega,” märkis Paet.

Lauristini sõnul ei anna seda voli Euroopa Liidu alusleping, mille kohaselt näiteks julgeolekuküsimused on jäetud liikmesriikide pädevusse.

”Kui on tegemist kogu Euroopat ähvardava kriisiga, siis selle kohta põhileping mehhanismi ei anna. Nii jõuamegi sinna, et käesolevad kriisid peavad viima ka põhilepingute uuendamiseni,” tõdes Lauristin.

”Venemaa on Euroopa Makedoonia”

Tunne Kelam meenutas Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi juba 1922. aastal ilmunud artiklit Pan-Euroopast, milles kirjeldati Euroopa ühinemise vajadust.

”Ta toob selles näite Kreeka antiikajast: väikesed linnriigid tülitsesid ja sõdisid omavahel, nõrgenesid, kuni põhjast tuli barbaarne Makedoonia ja võttis nood kõik üle. Tema vaates on ”tänapäeva” (ehk I maailmasõja järgne) Makedoonia Venemaa, mis juba siis tahtis Euroopat üle võtta.”

Kelami hinnangul on kogu Euroopa Liit praegu ebamäärasuse seisundis, kus on raske argumenteerida ning teha vahet tõe ja vale vahel.

”See on demokraatia kirjaoskuse kriis. Ollakse harjunud süüdistama institutsioone, mis justkui ei tee piisavalt. Tegelikult on küsimus kogu demokraatliku debati kvaliteedi languses, selleni välja, kas inimesed oskavad piisavalt lugeda ja argumenteerida. Me mõtleme 3 lause kaupa ja needki on pärit säutsudest või mujalt internetist,” kritiseeris Kelam.

Arutelu täismahus salvestis on liidetud käesoleva artikliga.

Allikas: Arvamusfestivali arutelu



UUDISED
Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.Mart Luike intervjueeris Indrek Kiisler.
Luik: Sõõrumaa kaitseb poliitikasse minnes oma ärihuve seaduslikul moel

Valimisliidu "Tegus Tallinn" kampaaniajuht Mart Luik leiab, et pole midagi taunimisväärset, kui valimisliidu ettevõtjast asutaja Urmas Sõõrumaa soov on poliitikas muu hulgas ka oma ärihuve kaitsta.

Marika Priske ja Ainar Ruussaar.Marika Priske ja Ainar Ruussaar.
Priske ebaõnnestunud SKAIS2-st: poliitikud poleks saanud teisiti otsustada

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske tunnistas ERR-i saates "Otse uudistemajast", et on üks vastutavamaid isikuid ebaõnnestunud SKAIS2 projektis. Tema sõnul on küsimus selles, kas tegu on fataalse ebaõnnestumisega või saab sellest midagi õppida.

Urmas RaagUrmas Raag
EM-il märaga võistlev Raag: täkud võivad hakata mõtlema kuust ja päikesest

Takistussõitja Urmas Raag alustas juba möödunud nädalavahetusel oma ratsu Ibellega teed Rootsi Göteborgi, kus nädala pärast astutakse üles Euroopa meistrivõistlustel.

Urmas SõõrumaaUrmas Sõõrumaa
Linnapeakandidaadid vastavad | Savisaare vari Sõõrumaa valimisliidu kohal

Urmas Sõõrumaa initsiatiivil loodud valimisliit “Tegus Tallinn” on poliitikute jaoks tundmatu suurus. Suve alguses sündinud liit pole nimekirja ega programmi avalikustanud, kuid Kristen Michal, Rainer Vakra ja Martin Helme usuvad, et ettevõtjate liit soovib kinnistada Keskerakonna võimu. 

Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.Munad ja kanad Hollandis Luntereni linnufarmis.
Mürgimunadest tulenev kahju võib ulatuda üle 150 miljoni euro

Hollandi farmerite ja jaemüüjate hinnangul võib putukamürgiga fiproniil saastunud munadest tulenev kahju ulatuda üle 150 miljoni euro.

Foto on illustreeriv.Foto on illustreeriv.
Tallinna linnapeakandidaadid | uuest võimuliidust on veel vara rääkida

Tallinna linnapeaks kandideerivad erakondade esinumbrid tõdesid ERRile antud intervjuudes, et praegu on uut pealinna võimuliitu vara ennustada, sest pole kindel, kes üldse võistlema tulevad. Samas märgivad kõik kandidaadid peale Taavi Aasa, et Keskerakond on linnatüüri juures väsinud, mistõttu peaks sügisest tööle asuma uus koalitsioon. 

DNA molekul.DNA molekul.
Biohäkkerid lisasid DNA-sse isekäivituva pahavara

DNA-sse on võimalik salvestada määratus koguses informatsiooni. Nii nähakse seda ühe tuleviku kõige paljutõotavama andmekandjana. USA biohäkkerid näitavad nüüd, et DNA-sse saab peita ka pahavara, millega saab ideaaltingimustel üle võtta selle järjestamiseks kasutatavaid arvuteid. See seaks löögi alla näiteks tundlikud terviseandmed.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.Kukeseened, herned ja maasikad Keskturul.
Tallinna linnapeakandidaadid | Keskturu uuenemine võtab veel aastaid

Viiest ERR.ee küsitletud linnapeakandidaadist kolm tunnistasid, et pole aastaid Tallinna Keskturul käinud. Samas leidsid kõik, et näiliselt pealinna esituru tiitlit kandev kauplemiskoht peab uuenema, sest nõudlus värske kodumaise kauba järele on olemas. 

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

VALIMISED TALLINNAS
Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.Indrek Kiisler ERRi raadiouudistest usutleb kõiki Tallinna linnapeakandidaate. Avaldame kandidaatide vastused järgemööda järgmise paari nädala jooksul.
Tallinna linnapeakandidaadid vastavad: mida teha Tallinna televisiooniga?

Tallinna televisioon on olnud pealinna volikogu opositsioonil pinnuks silmas juba aastaid. Ka tänavustel KOV valimistel ripub Tallinna TV pea kohal kirves, sest vana kolmikliit IRL, SDE ja Reformierakond lubavad võidu korral munitsipaaltelevisiooni stuudios tuled päeva pealt kustutada või kanali erastada, kuid EKRE ja Keskerakond on teist meelt. 

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.