TÄISMAHUS ARUTELU: Kriisis pole ainult Euroopa Liit, vaid kogu Lääne tsivilisatsioon ({{commentsTotal}})

Kogu Lääne tsivilisatsioon on kriisis, mida võimendavad arengud Venemaal ja Türgis, leidis Euroopa parlamendi liige Marju Lauristin Euroopa tulevikku puudutaval arutelul. Arutelus osalenud Euroopa parlamendi eestlastest saadikud nõustusid, et Türgis toimuv mõjutab lähiajal väga tugevalt Euroopa Liitu. Muu hulgas on võimalik uus rändelaine, millega seekord võivad liituda ka Türgist endast pärit põgenikud. Seekord ei pruugi jääda otseselt puudutamata ka Eesti.

”See on kogu Lääne tsivilisatsiooni kriis. Oleme jõudnud punkti, kus tuleb ümber mõtestada kõik meie alusväärtused. Ka Eestis kostab hääli, mille kohaselt humanism ja inimõigused on midagi õudset ja halba, et nendes peitub inimkonna kadu ning tuleb maksma panna õiged väärtused: jõud, rusikas ja raha,” kirjeldas Lauristin Paides toimunud arvamusfestivali arutelus, mille ERR toob teieni täismahus salvestisena.

Lauristini sõnul on Venemaal ja Türgis toimuv sellesama tsivilisatsiooni kriisi osa – jõu, totalitaarse ja agressiivse võimu pealetung sellele, mille on loonud lisaks Euroopa Liidule ka Ühendkuningriik ja USA.

”See on väga põhimõtteline kriis. Igaüks peab võtma seisukoha, kummal poolel ta selles kriisis asub. Muidu võib mingil hetkel olla juba liiga hilja,” toonitas Lauristin.

”Käesolevad kriisid peavad viima EL põhilepingute muutmiseni”

Urmas Paet loetles kuus kriisi, milles Euroopa Liit praegu korraga on: terrorism ehk sisejulgeoleku kriis, rändekriis, Venemaa, Brexit, Türgi ja majanduskriis. Tema hinnangul ei saagi Euroopa Liit oma praegusel kujul kriiside lahendamisel väga tõhus olla.

”Euroopa Liidus ei ole klassikalises mõttes kriisijuhtimist, sest EL ei ole selleks disainitud. Kriisijuhtimissüsteemi loomine on olnud aga edutu, sest mõned liikmesriigid ei ole sisepoliitilistel põhjustel tahtnud anda Euroopa Liidule voli tegeleda tõhusa kriisijuhtimisega,” märkis Paet.

Lauristini sõnul ei anna seda voli Euroopa Liidu alusleping, mille kohaselt näiteks julgeolekuküsimused on jäetud liikmesriikide pädevusse.

”Kui on tegemist kogu Euroopat ähvardava kriisiga, siis selle kohta põhileping mehhanismi ei anna. Nii jõuamegi sinna, et käesolevad kriisid peavad viima ka põhilepingute uuendamiseni,” tõdes Lauristin.

”Venemaa on Euroopa Makedoonia”

Tunne Kelam meenutas Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi juba 1922. aastal ilmunud artiklit Pan-Euroopast, milles kirjeldati Euroopa ühinemise vajadust.

”Ta toob selles näite Kreeka antiikajast: väikesed linnriigid tülitsesid ja sõdisid omavahel, nõrgenesid, kuni põhjast tuli barbaarne Makedoonia ja võttis nood kõik üle. Tema vaates on ”tänapäeva” (ehk I maailmasõja järgne) Makedoonia Venemaa, mis juba siis tahtis Euroopat üle võtta.”

Kelami hinnangul on kogu Euroopa Liit praegu ebamäärasuse seisundis, kus on raske argumenteerida ning teha vahet tõe ja vale vahel.

”See on demokraatia kirjaoskuse kriis. Ollakse harjunud süüdistama institutsioone, mis justkui ei tee piisavalt. Tegelikult on küsimus kogu demokraatliku debati kvaliteedi languses, selleni välja, kas inimesed oskavad piisavalt lugeda ja argumenteerida. Me mõtleme 3 lause kaupa ja needki on pärit säutsudest või mujalt internetist,” kritiseeris Kelam.

Arutelu täismahus salvestis on liidetud käesoleva artikliga.

Allikas: Arvamusfestivali arutelu



USA asepresident Mike Pence.USA asepresident Mike Pence.
Dotsent: Pence ütleb eestlastele, mida kuulda soovime

Nädala lõpus saabub Eestisse ametlikule riigivisiidile USA asepresident Mike Pence. Tallinna ülikooli dotsendi Matthew Crandalli hinnangul ütleb Pence eestlastele seda, mida siin kuulda soovitakse.

Uuendatud: 21:58 
Peeter OleskPeeter Olesk
Peeter Olesk võitis EM-il olümpiakiirlaskmises hõbeda

Bakuus toimuvatel laskmise Euroopa meistrivõistlustel võitis Peeter Olesk olümpiakiirlaskmises hõbemedali.

Jüri Karindi aastal 2006.Jüri Karindi aastal 2006.
Suri näitleja ja teatrimees Jüri Karindi

24. juulil lahkus meie seast 74-aastasena Eesti näitleja ja teatrimees Toivo-Jüri Karindi (02.08.1942–24.07.2017).

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.