Seadusemuudatus kaotab "vahtralehe" kasutamise kohustuse ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Majandusministeerium on valmis saanud liiklusseaduse eelnõu, mis muu hulgas kaotab algaja juhi tunnusmärgi ehk nn vahtralehe kasutamise kohustuslikkuse.

Ministeerium põhjendab vahtralehe kaotamise nõuet asjaoluga, et paranenud sõidukoolitustega ei täida see enam teistele juhtidele hoiatavat eesmärki. Juhi soovi korral endast kui alustavast juhist märku anda võib vahtralehe autole siiski riputada.

Algajale juhile kehtiv kiiruspiirang sõita 110 km/h kiirusega alas sõita 90 km/h säilib.

Uus seadus vähendab ka invaparkimiskohtade väärkasutamist. "Neid tohib kasutada liikumispuudega inimese transpordiks, mitte põhjendusega, et minnakse kellelegi, keda kaasas pole, asju ostma," selgitas majandusminister Kristen Michal.

Jalgratturile seatakse piirang vöötraja ületamisel

Ohutuse tõstmiseks tuuakse liikluseeskirjas selgemalt välja nõue, et ülekäigurajale sõites või ülekäigul peab jalgrattur või tasakaaluliikuri juht sõitma jalakäija tavakiirusega.

Praegu on praktikas tekkinud olukordi, kus jalgrattur, nähes lähenevat autot, lisas kiirust sõidutee ületamiseks.

"See sundis autojuhte äkkpidurdusteks või möödapõigetele, mis pani ohtu nii ratturid kui ka autojuhid. Kiiruse alandamisega on kõikidel juhtidel rohkem aega ja võimalusi veenduda oma manöövrite ohutuses," põhjendab ministeerium eelnõu seletuskirjas.

Parempööre ühissõidukirajalt

Samuti muutub eeskirjades selgemaks autojuhtidel ühissõiduki raja kasutamine parempöördeks. Praegu kehtiv sõnastus jättis võimaluse parempöörde tegemiseks tavareast üle bussiraja, kuid muudatuste kohaselt tohib sellises olukorras parempöörde teha vaid ühissõidukirajalt.

Kehtima jääb nõue, et bussirajale tohib minna vaid vahetult enne pöörde tegemist.

Meelepärane numbrimärk

Seadusemuudatus võimaldab edaspidi valida omanikul sõiduki registreerimisnumbri kombinatsioon. Maanteeameti e-teeninduse kaudu on sõiduki omanikul võimalus tasuta valida maanteeametis olemasolevate registreerimismärkide seeria hulgast meelepärase kombinatsiooniga numbrimärk ning tellida see sobivasse liiklusregistri büroosse.

Toimetaja: Priit Luts



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: