Neli kuud vahi all istunud autovargad Valgevenest pääsesid tingimisi vabadusse ({{commentsTotal}})

Foto on illustreeriv
Foto on illustreeriv Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kaks Valgevenest pärit autovarast, kes teadaolevalt varastasid Eestist kuus ja üritasid varastada nelja sõidukit, pääsesid pärast nelja kuud vahi all istumist vabadusse.

Pärnu maakohus mõistis kokkuleppemenetluses meestele kolmeaastase vangistuse, millest tuli reaalselt ära kanda neli kuud ja ülejäänud vangistus jäi tingimisi nelja-aastase katseajaga.

Kuna mehed võeti vahi alla aprilli keskpaigas, on reaalne karistus nüüdseks neil kantud ning nad pääsesid vabadusse. Lisakaristusena kohaldati mõlemale kümne-aastane riiki sissesõidu keeld. Samuti konfiskeeriti meeste kasutuses olnud sõiduk.

Mullu 26. augustist alates käisid 52-aastane Ihar ja 48-aastane German mitmel korral Eestis, eesmärgiga varastada vähemalt kümme sõidukit.

Kuuel korral see õnnestus, neljal juhul jäi vargus erinevatel põhjustel lõpule viimata. Hilisem uurimine tuvastas, et meestel oli tehtud korralik eeltöö, mis tegi autode varguste ärahoidmise omanike jaoks peaaegu võimatuks.

Sõidukite vargused ja varguse katsed pandi toime Tartus, Võrus, Viljandis, Pärnus ja Tõrvas.

Lääne prefektuuri kriminaalbüroo eriasjade uurija Priit Schvede sõnul valisid mehed sõidukid välja autode müügiga tegelevatelt internetilehekülgedelt, nagu näiteks Auto24. Samuti otsiti sõidukeid erinevatelt Eesti automüügi platsidelt.

Kuna müügikuulutuste kaudu oli võimalik teada saada sõiduki VIN-kood, kasutasid varguste toimepanijad selle ära. Interneti teel saadud andmetega valmistati juba eelnevalt sõidukitele võltsitud Valgevene tehnilised passid ning vajalikud kindlustusdokumendid. Mitmel korral vaadati internetist välja sõidukid, mis ei olnud veel Eestis arvele võetud ja millel puudusid siinsed registreerimismärgid.

Siis valmistati sõidukitele dokumendid Valgevene numbritele, mis olid varaste kasutuses. „Varaste isu oli suur: nende käest leitud märkmete kohaselt oli neil valmis vaadatud üle 10 sõiduki erinevates Eesti linnades,“ selgitas Schvede.

Teades täpselt, millist sõidukit varastama tuldi, võeti kaasa vastavad vahendid, et sõiduki ukse avamine ja mootori käivitamine toimuks võimalikult kiiresti.

Üldjuhul lõhkusid vargad robustselt sõiduki juhiukse lukustuse ja seejärel käivitasid mootori kaasa võetud seadmetega.

Kogutud andmed erinevates kriminaalasjades andsid aluse seostada mehi mitmete sõidukite vargustega Lääne- ja Lõuna-Eesti piirkonnas ning alates selle aasta veebruari lõpust algas töö nende kinnipidamiseks.

Ihar ja German peeti kinni tänavu 16. aprillil Tõrvas, kohe peale seda, kui nad olid varastanud järjekordse sõiduki.

Toimetaja: Priit Luts



Ajujaht on üks EAS-i tegevusi, mille kommunikatsioon ostetakse väljastpoolt sisse.

3,3 miljonit: PR-firmad kosuvad EAS-i nisa otsas

Ehkki EAS-is töötab 30 turundus- ja kommunikatsiooniinimest, on organisatsioon PR-ettevõtetele oluline sissetulekuallikas - nelja aasta jooksul hangib organisatsioon suhtekorraldusteenuseid ligi 3,3 miljoni euro eest, ja see summa ei pruugi olla lõplik, kuivõrd Eesti-siseseid teenuseid ostetakse reeglina aasta kaupa, nii et järgmise kahe aasta teenuste mahud alles selguvad ja lisanduvad.

oodatud teatrisündmus
soome 100
uudised
Bitcoini kaevandamine ületab selle praeguse hinna juures paljude riikide aastast elektrienergia tarvet.

Kas bitcoin muudab planeedi hiiglaslikuks aurusaunaks?

Neljapäeva hommikul purustas kübervaluuta bitcoin järjekordse rekordi. Ühe mündi eest tuli välja käia 16 601 dollarit. Kui bitcoini väärtus peaks kasvama ka edaspidi samas tempos, tõotab sellest saada inimkonna üks kõige suuremaid saasteallikaid.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: