Neli kuud vahi all istunud autovargad Valgevenest pääsesid tingimisi vabadusse ({{commentsTotal}})

Foto on illustreeriv
Foto on illustreeriv Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kaks Valgevenest pärit autovarast, kes teadaolevalt varastasid Eestist kuus ja üritasid varastada nelja sõidukit, pääsesid pärast nelja kuud vahi all istumist vabadusse.

Pärnu maakohus mõistis kokkuleppemenetluses meestele kolmeaastase vangistuse, millest tuli reaalselt ära kanda neli kuud ja ülejäänud vangistus jäi tingimisi nelja-aastase katseajaga.

Kuna mehed võeti vahi alla aprilli keskpaigas, on reaalne karistus nüüdseks neil kantud ning nad pääsesid vabadusse. Lisakaristusena kohaldati mõlemale kümne-aastane riiki sissesõidu keeld. Samuti konfiskeeriti meeste kasutuses olnud sõiduk.

Mullu 26. augustist alates käisid 52-aastane Ihar ja 48-aastane German mitmel korral Eestis, eesmärgiga varastada vähemalt kümme sõidukit.

Kuuel korral see õnnestus, neljal juhul jäi vargus erinevatel põhjustel lõpule viimata. Hilisem uurimine tuvastas, et meestel oli tehtud korralik eeltöö, mis tegi autode varguste ärahoidmise omanike jaoks peaaegu võimatuks.

Sõidukite vargused ja varguse katsed pandi toime Tartus, Võrus, Viljandis, Pärnus ja Tõrvas.

Lääne prefektuuri kriminaalbüroo eriasjade uurija Priit Schvede sõnul valisid mehed sõidukid välja autode müügiga tegelevatelt internetilehekülgedelt, nagu näiteks Auto24. Samuti otsiti sõidukeid erinevatelt Eesti automüügi platsidelt.

Kuna müügikuulutuste kaudu oli võimalik teada saada sõiduki VIN-kood, kasutasid varguste toimepanijad selle ära. Interneti teel saadud andmetega valmistati juba eelnevalt sõidukitele võltsitud Valgevene tehnilised passid ning vajalikud kindlustusdokumendid. Mitmel korral vaadati internetist välja sõidukid, mis ei olnud veel Eestis arvele võetud ja millel puudusid siinsed registreerimismärgid.

Siis valmistati sõidukitele dokumendid Valgevene numbritele, mis olid varaste kasutuses. „Varaste isu oli suur: nende käest leitud märkmete kohaselt oli neil valmis vaadatud üle 10 sõiduki erinevates Eesti linnades,“ selgitas Schvede.

Teades täpselt, millist sõidukit varastama tuldi, võeti kaasa vastavad vahendid, et sõiduki ukse avamine ja mootori käivitamine toimuks võimalikult kiiresti.

Üldjuhul lõhkusid vargad robustselt sõiduki juhiukse lukustuse ja seejärel käivitasid mootori kaasa võetud seadmetega.

Kogutud andmed erinevates kriminaalasjades andsid aluse seostada mehi mitmete sõidukite vargustega Lääne- ja Lõuna-Eesti piirkonnas ning alates selle aasta veebruari lõpust algas töö nende kinnipidamiseks.

Ihar ja German peeti kinni tänavu 16. aprillil Tõrvas, kohe peale seda, kui nad olid varastanud järjekordse sõiduki.

Toimetaja: Priit Luts



Tallinna ärikinnisvara turg põhineb üüril.

Omanikust üürnikuks: suurte büroohoonete müük on kokku kuivanud

Järgmisel aastal on Tallinnas valmimas neli suuremat büroohoonet, millele jooksvalt üürnikke otsitakse. Tendents on selles suunas, et järjest enam kliente eelistab äriruume rentida, mitte osta. Investoridki soetavad vaid hea tootlusega väiksemaid äriruume väljarentimiseks, mida aga turul palju pole.

Tartu ülikooli peahoone.

Analüüs: venia legendi loeng eesti või inglise keeles?

Viimastel päevadel on tõusnud küsimus, miks peavad Tartu ülikoolis mõtteloo professoriks kandideerijad oma kandideerimise eelduseks oleva venia legendi loengu inglise keeles. On ju tegu siiski rahvusülikooliga, mis peaks seisma hea eesti keele ja kultuuri säilimise eest.

Kaspersky Lab.

RIA on asutustele oma hinnangu Kaspersky kohta andnud, aga ei avalda seda

USA valitsus keelas hiljuti küberturvalisuse kaalutlustel föderaalasutustel vene päritolu viirustõrjeprogrammi Kaspersky Lab kasutamise. Kuidas suhtub selle programmi kasutamisse aga Eesti valitsus? Selgub, et riigi infosüsteemide amet (RIA) on riigiasutustele küll vastava hinnangu edastanud, aga paraku pole seda võimalik avaldada.

Kuidas kohtuvad sperm ja munarakk?

Intervjuu: kuidas käib munasarjakoe külmutamine

Eestis sündis teadlaste ja arstide koostöö tulemusena laps külmutatud munasarjakoest. Kuidas sellist protseduuri tehakse ja mis on võimalus, et Eestis sünnib selle haruldase meetodi abiga veel lapsi, uuris ERR Novaator embrüoloogilt ja Nova Vita kliiniku teadustööde koordinaatorilt Karin Rosensteinilt.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: