Eesti ja NATO pole Vene kaitseministeeriumi kutse suhtes veel seisukohta kujundanud ({{commentsTotal}})

Eesti ega NATO pole Venemaa ettepanekule arutada Moskvas lennuohutusteemasid ja üldist julgeolekupoliitilist olukorda vastanud. Eesti kaitseministeeriumi kinnitusel kujundatakse veel seisukohta.

NATO asepeasekretär Alexander Vershbow ütles kolmapäeval, et Venemaa algatus Läänemere kohal lennuohutuse parandamiseks on teretulnud, kuid ebapiisav.

Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja asetäitja Artur Jugaste ütles ERR-i uudisteportaalile, et eitavat vastust Venemaa kutsele ei ole andnud Eesti ega ka NATO.

"Nagu asepeasekretär Vershbow ütles, on liitlased pidevalt üritanud suhetes Venemaaga suurendada läbipaistvust, seda nii NATO kui OSCE raames. Vershbow eesmärk oli kutsuda üles Venemaad täitma kohustusi, mis ta on endale võtnud, kuid mida ta ei täida. Samuti juhtis NATO asepeasekretär tähelepanu sellele, et lisaks konsultatsioonidele peab usalduse taastamiseks muutuma Venemaa käitumine Ukrainas ja mujal," kommenteeris Jugaste.

Venemaa kaitseministeerium kutsus NATO liikmesriikide esindajaid septembriks Moskvasse visiidile. Lisaks näiteks allianssi kuuluvatele Poolale ja Balti riikidele on küllakutse saanud ka NATO-sse mitte kuuluvad Soome ja Rootsi.

Läti NATO-saadik: Venemaaga on parem rääkida, kui vastasseisus olla

Läbirääkimisi Venemaaga lennuohutuse üle Läänemere kohal võib vaid tervitada, ütles neljapäeval teleusutluses Läti saadik NATO juures Indulis Bērziņš. Ta rõhutas BNS-i teatel, et isegi halvad läbirääkimised on vastasseisust paremad. Seepärast, sõltumata tulemusest hindab ta läbirääkimisi Venemaaga hästi.

Venemaa tegevust, sõjalaevade ja lennukite lähenemist Baltimaade piiridele hindas saadik ebasõbralikuks, kuid märkis, et siiamaani ei ole need piiri rikkunud.

Niinistö: ettepanek transponderitest ei tekitanud NATO-s hämmingut

Soome president Sauli Niinistö eitas neljapäeval päevalehes Helsingin Sanomat ilmunud väidet, et riigipea ettepanek Läänemere kohal liikuva lennunduse turvalisuse parandamiseks põhjustas NATO liikmesriikide juhtides hämmingut.

Niinistö tegi juuli alguses Vene presidendile Vladimir Putinile ettepaneku lülitada sisse Läänemere kohal liikuvate kõikide sõjalennukite transponderid. Nädal hiljem tegi Soome riigipea sama ettepaneku ka NATO tippkohtumisel.

Niinistö sõnul on transpondereid ümbritsev problemaatika NATO riikide juhtidele tuttav ning keegi polnud tema ettepanekust hämmingus.

Niinistö sõnul pole Soome saanud kutset kahepoolsetele kõnelustele.

Välisminister Timo Soini lausus kolmapäeval, et Soome pole saanud kirjalikku kutset kahepoolsetele kõnelustele. "Soome pole sellist kutset kirjalikul kujul saanud, kuid see mõte on meieni jõudnud selgelt," lausus ta.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: