Vähi: Kallas on ülejäänud presidendikandidaatidest peajagu üle ({{commentsTotal}})

Kolmel korral Eesti peaminister olnud Tiit Vähi ütles iseseisvumise taastamise aastapäeval antud intervjuus, et sooviks järgmise presidendina näha Siim Kallast.

Kallas oleks kolmas Vähi valitsustesse kuulunud välisminister, kes presidendiks valituks osutumise korral sellesse ametisse jõuaks. Eelnevad on olnud Lennart Meri ja Toomas Hendrik Ilves.

Vähi meenutas Marko Reikopile antud intervjuus, kuidas ta omal ajal Meri välisministri ametist tagasi kutsus.

"Kutsusin Lennarti jutule ja ütlesin umbes nii: "Sa oled väärt saama presidendiks, aga mul valitsuses ei ole presidendikohta. Seoses sellega teen ma ettepaneku välisministri kohast tagasi astuda, et sa saaksid pühenduda presidendiks saamisele.""

Vähi sõnul võttis Meri seda esialgu üllatusena, kuid pärast juba tõsiselt. "Kui ta järgmine kord kandideeris 1996. aastal, siis Isamaa seda ei soovinud, aga Koonderakonna häältega ta sai presidendiks."

Küsimusele, kas Siim Kallas võiks kolmanda välisministrina jõuda presidendiametisse, vastas Vähi, et tal on raske seda ennustada, olemata valimiskogus ega riigikogus, kuid ta soovib seda.

"Soovin seda seepärast, et Siim Kallas on hea ettevalmistusega selleks ametiks. Ta tunneb Eesti olusid, tunneb ka olusid ida pool. Ta on olnud tiimis, kes lõhkus NSVL-i laiali. Ta on kümme aastat olnud Euroopa Liidus. Kui ta oleks president, saab ta helistada Brüsselisse, Washingtoni ja ilmselt ka Moskvasse," märkis Vähi.

"Kõige tähtsam on see, et ta mitte ainult ei saa helistada, vaid ka tema kõne võetakse vastu ja teda kuulatakse, mitte ei anta talle ainult ülesandeid, mida peab tegema. Siim Kallas on tänastest kandidaatidest kõige parem, lausa peajagu parem," rõhutas ta.

Toimetaja: Priit Luts



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: