Suri vastuoluline Saksa ajaloolane Ernst Nolte ({{commentsTotal}})

Ernst Nolte 2002. aastal debatil Pariisis.
Ernst Nolte 2002. aastal debatil Pariisis. Autor/allikas: Scanpix / AFP

Vastuoluline Saksa ajaloolane Ernst Nolte suri neljapäeval 93-aastaselt, ütles tema perekond.

Nolte sündis 1923. aastal ning õpetas Berliini Vabaülikoolis kuni erruminekuni.

Nolte tekitas 1980. aastatel suure debati natsismi põhjustest teesiga, et natside võimuletuleku ning holokaustiga päädinud sündmusteahela lätteks oli 1917. aastal Venemaal toimunud revolutsioon, millega kukutati monarhia ja kehtestati kommunistide võim.

Nolte hinnangul sai fašism Vene revolutsioonist jõudu juurde, sest keskklass hakkas otsima vastust kommunismile. Lisaks sai NSV Liidu gulagidest natside jaoks eeskuju viimaste rajatud surmalaagritele, arvas ajaloolane.

Seisukohaga sai 1986. aastal alguse nn ajaloolaste tüli. Nolte kriitikud mõistsid ta teesi hukka, sest nende jaoks oli see liiga lähedal holokausti õigustamisele.

Allikas: AFP-BNS



Valimisliidud selgitavad | LIPO ja ühistupank on sündinud populismist

Kuigi Savisaare valimisliidu kandidaat Olga Ivanova leiab, et linnapood ehk LIPO on sotsiaalselt vajalik projekt, millega toetatakse eelkõige pensionäre, siis valimisliidu Vaba Tallinna Kodanik esinumber Erik Vest leiab, et tegemist on populismiga. Eestimaa Roheliste esimees Züleyxa Izmailova tunnistab, et nende erakond pole LIPO ja ühistupanga küsimust oma programmis kajastanud, kuid ta kinnitab, et need asutused võetakse luubi alla.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: