Türgi autopommiplahvatustes hukkus kuus inimest ({{commentsTotal}})

{{1471519463000 | amCalendar}}

Türgis hukkus kolmes plahvatuses vähemalt 14 ja sai viga 220 inimest, teatasid neljapäeval võimuesindajad.

Öösel plahvatas riigi idaosas Vani provintsis asuva politseijaoskonna juures lõhkeainelastis auto. Ametnike sõnul hukkus rünnakus kolm tsiviilisikut ja üks politseinik ning haavata sai 53 tsiviilisikut ja 20 politseinikku.

Tunde hiljem toimus neljapäeva varahommikul autopommiplahvatus riigi idaosas Elazigi linnas asuva politsei peakorteri lähistel. Kuberner Murat Zorluoğlu sõnul hukkus rünnakus vähemalt kolm politseinikku ja kaks tsiviilisikut. Vigastatuid oli 146, kellest 14 seisund on raske.

Plahvatus leidis aset politsei peakorteri territooriumil ning plahvatuses süttisid ka lähedalasunud autod, ütles Elazigi aselinnapea Mahmut Varol telekanalile Haber Türk.

Telepildist võis näha piirkonnast tõusmas suurt suitsupilve. Autod olid ümber paiskunud ning neljakorruselise hoone aknad olid katki.

Kolmas plahvatus kärgatas neljapäeval riigi kaguosas, surma said neli sõdurit ja kohalik valvur ning seitse sõdurit vigastada, teatas riigimeedia.

Bitlise linnas plahvatas lõhkekeha, mille sihtmärgiks oli sõjaväe konvoi, kirjutas riiklik uudisteagentuur Anadolu.

Võimud süüdistasid rünnakutes keelustatud Kurdistani Töölispartei (PKK) võitlejaid. Rühmitus on varem rünnanud politseijaoskondi ja -sõidukeid. Möödunud nädalal ähvardas PKK komandör Cemil Bayik politseivastaste rünnakutega Türgi linnades.

Toimetaja: Karin Koppel, Laur Viirand

Allikas: BNS



Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: