Michal: puudega inimeste soodustused parvlaevadel säilivad ({{commentsTotal}})

Parvlaev Leiger Türgis.
Parvlaev Leiger Türgis. Autor/allikas: TS Laevad

Majandusminister Kristen Michali sõnul on puudega inimeste soodustused mandri ja saarte vahel samad ka siis, kui liinide opereerimise võtab üle riigifirma Tallinna Sadam, ministri hinnangul on uutel laevadel puudega inimestele koguni paremad tingimused kui praegustel alustel.

"Hea, et küsiti, kui on mure," ütles Michal BNS-ile kommentaariks Eesti Invaspordi Liidu neljapäeva hommikul saadetud pöördumisele, milles seisab, et ka uue parvlaevaoperaatori puhul peavad säilima soodustused puudega inimestele. Minister rääkis, et täpselt nii on riigil alati olnud ka plaanis talitada.

"Meie seisukoht on, et sõidusoodustused puudega inimestele ja nende saatjatele jäävad ühistranspordiseaduse alusel kehtima. Ka uue vedajaga on samad reeglid, tingimused uutes laevades on hoopis paremad - liftidesse saab ratastooliga ja iga laeva salongis on kokku seitse invakohta. Lisaks, kui inimene on raske puudega, on tal praamile pääs eelisjärjekorras," rääkis Michal.

Ka Tallinna Sadama tütarettevõtte TS Laevad avatud praamiliikluse veebikülje hinnainfo osast selgub, et puudega inimestele on plaanitud samad soodustused kui praegu, mil liine opereerib OÜ Väinamere Liinid.

Eesti Invaspordi Liit saatis neljapäeval majandus- ja taristuminister Kristen Michalile pöördumise, milles juhib tähelepanu puuetega inimeste soodustuste jätkumise vajadusele Hiiumaa ja Saaremaa laevaliinidel.

Invaspordi Liidu presidendi Rainer Vakra sõnul on riik ja senine vedaja olnud selles osas ühte meelt ja teinud head koostööd. "Puuetega inimestele pakutakse mitte ainult eelisjärjekorras praamile pääsu, vaid ka tasuta ülesõitu ning soodustusi puuetega inimeste saatjatele. Senine ülevedaja on näidanud head eeskuju," sõnas Vakra.

Ta lisas, et invaspordi liidu saadetud ettepanek puudutab kõiki erivajadusega inimesi Eestis, mitte ainult liikumispuudega reisijaid. "Kuigi usume, et riigi esindajal on uute hinnakirjade kehtestamisel parimad kavatsused, ei saa me niisama käed rüpes ootama jääda. Olulistest teemadest tuleb rääkida õigel ajal," selgitas Vakra pöördumise ajendeid.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: BNS



USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker 23. juulil Donbassis olukorraga tutvumas.
USA eriesindaja Ukrainas külastas Kramatorski linna ja süüdistas Venemaad

USA eriesindaja Ukrainas Kurt Volker ütles pühapäeval rindejoone lähistel asuvat Kramatorski linna külastades, et vägivalla põhjuseks Donbassis on Venemaa agressioon ning olukorda sealses piirkonnas saab iseloomustada kui "kuuma sõda", mitte aga kui "külmutatud konflikti".

Anett KontaveitAnett Kontaveit
Kontaveit pidi Gstaadi turniiri finaalis vastase paremust tunnistama

Anett Kontaveit (WTA 32.) kaotas Gstaadi tenniseturniiri finaalis hollandlannale Kiki Bertensile (WTA 35.) pea kaks tundi kestnud mängu 4:6, 6:3, 1:6.

Uuendatud: 14:47 
Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

Sloveenia koorSloveenia koor
Esimese kooride Eurovisiooni võitis Sloveenia

Laupäeval astus ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimus Lätis. Aasta parimaks kooriks nimetati Sloveenia koor Carmen Manet.

Uuendatud: 22:55 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema