Suured muutused meediaturul: piirangud telereklaamile leevenevad ({{commentsTotal}})

{{1471516655000 | amCalendar}}

Lähimate aastate jooksul leevenevad Eestis ja mujal Euroopa Liidus ligi 30 aastat kehtinud ranged nõuded telereklaami edastamisele, sest need on aegunud ja seavad meediaturul tegutsevad ettevõtted ebavõrdsesse konkurentsi.

Valitsus kinnitas neljapäeval pärast arutelu seisukohad Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohta, mille kohaselt Eesti üldiselt toetab eelnõud, sealhulgas karmistunud nõudeid Euroopast pärit teletoodangu edastamisele voogedastuskeskkondades ning paindlikumaid reegleid reklaamile.

"Põhieesmärk on loomulikult see, et tarbijale muuta kogu tarbimisprotsessi lihtsamaks ja valikut suuremaks. Ja teiselt poolt tagada selle sektori areng ja erinevate audiovisuaalmeedia teenustele võrdsed võimalused, mida tänane direktiiv päriselt ei suuda enam tagada," ütles kultuuriminister Indrek Saar valitsuse pressikonverentsil.

Lähtuvalt direktiivist kehtib Eestis meediateenuste seadus, mille täitmist jälgib tehnilise järelevalve amet. Ameti side- ja meediateenuste osakonna nõunik Peeter Sookruus selgitas ERR-ile, et säilib küll 1989. aastast kehtiv piirang, et reklaam ei tohi moodustada rohkem kui 20 protsenti kogu saateajast ajavahemikus 7.00–23.00, kuid praeguse 12 minuti asemel tunnis saaks teleedastajad vabamalt kogu päeva lõikes valida, millal reklaami näidata.

"Näiteks kui Eestis Kanal 2, TV3 ja Tallinna TV peavad jälgima neid nõudeid, sealhulgas viieprotsendilist uudistemahtu, siis teised audiovisuaalset teenust pakkuvad kanalid seda tegema ei pea," ütles Sookruus. Ta nõustus väitega, et midagi taolist toimub praegu ka taksoturul, kus sama teenuse pakkujatele kehtivad erinevad nõudmised.

Piirangute tõttu jääb Sookruusi sõnul direktiivile allutatud meediakanalitel kätte vähem raha, mille nad võiksid investeerida omasaadetesse ja programmi sisusse.

"Tõepoolest saab direktiivi praegusel kujul jõustamise korral teha vaadatavuse tippajal pooletunniseid reklaamipause ja näidata öö läbi ainult reklaami, kuid iseasi, kes seda vaadata tahab," rääkis Sookruus. "Televaataja saab ise hakkama oma valikute tegemisel."

Reklaamiks võib teleprogrammis uudistesaateid, pikemaid lastesaateid ning kino- ja telefilme katkestada praegu üks kord 30 minuti kohta, tulevikus saaks seda teha kord 20 minuti kohta.

Eelisseisu jäävad Euroopa päritolu teosed

Muuhulgas toetab Eesti eelnõu järgi Euroopa päritolu teoste levi edendamise põhimõtteid, ent märgib samas, et konkreetsed meetmed vajavad täpsustamist. Komisjoni maikuus esitatud ettepanekud kohustaksid tellitavate teenuste nagu Netflix osutajaid tagama, et vähemalt 20 protsenti nende filmikataloogist moodustaksid Euroopa päritolu teosed.

"Üks olulisemaid punkte Eesti jaoks on täiendused päritoluriigi põhimõtte ja jurisdiktsiooni mudeli ning piiriülese leviga meediateenuste vastuvõtu ja taasedastamise vabaduse põhimõtte kohaldamisel, mida Eesti toetab," seisab Eesti seisukohtade eelnõus.

Valitsuse teatel peab Eesti oluliseks ka põhjendatud juhtudel erandite tegemist sellest põhimõttest kõrvalekaldumiseks. "Toetame lähenemist, mille kohaselt päritoluriigi põhimõttest kõrvalekaldumise alused on piisavalt selgelt määratletud ning kiireloomulistel juhtudel on liikmesriigil õigus sekkuda ja meediateenust piirata juba meediateenuse osutaja esimese rikkumise korral," selgub eelnõust.

Viimase sätte rakendumine on Sookruusi sõnul eriti otstarbekas, sest praegu tuleb ka teadlikult meediateenuste seaduse rikkujatele koostada ettekirjutusi ja alles seejärel rakendada piiranguid, kuid näiteks kriisisituatsioonis vaenulikku propagandat edastava kanali sulgemiseks poleks selline mehhanism mõeldav.

"Me teame, et selleks, et Euroopa ühisturureeglite alusel saada vabalt tegutseda, selle jaoks ka kolmandate riikide tootjad lihtsalt registreerivad oma telejaama kuskil Euroopa riigis nii-öelda postkasti-toimetusena ja pääsevad vabalt Euroopa turule. Aga tegelikkuses toimetus vastutust ei oma ja sellisel juhul ei ole võimalik ka tegelikult reguleerida nende käitumist. Sellest tulenevalt toetame meie kindlasti seda, et oleks ühtlustatud ja senisest kiirem ja efektiivsem meediateenuse piiramise võimalus olukordades, kus ilmneb tõsine oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule," rääkis Indrek Saar.

Piirangud vägivalla õhutamisele ja pornograafia näitamisele säilivad

Samuti peavad videojagamise platvormid Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt kaitsma alaealisi kahjuliku sisu eest nagu pornograafia ja vägivald ning kõiki kodanikke vaenu õhutamise eest. Selleks võib muu hulgas kasutada vahendeid, millega kasutajad saavad teatada kahjulikust sisust ja seda märgistada, ning vanuse kontrollimise ja vanemliku kontrolli süsteeme.

Euroopa Komisjon esitas ettepanekud ühtsete audiovisuaalteenuste eeskirjade ajakohastamiseks mai lõpus. Komisjoni teatel on nende eesmärk luua õiglasem ettevõtluskeskkond, soodustada Euroopa päritoluga filmide levitamist, kaitsta lapsi ja võidelda paremini vaenuõhutuse vastu.

Seisukohtade kinnitamine valitsuses annab Eesti esindajatele vajaliku mandaadi läbirääkimisteks Euroopa Liidu Nõukogu audiovisuaalteemade töögrupi kohtumistel, kus liikmesriigid avaldavad komisjoni eelnõu suhtes arvamust ja pakuvad välja muudatusettepanekud.

Meediaõppejõud Pihel ohtu ei näe

Tallinna ülikooli meediaõppejõud Jüri Pihel ei usu, et telejaamad võiksid hakata kõige magusamal ajal tohutus mahus reklaami näitama, sest lõppkokkuvõttes otsustab siiski televaataja oma valikutega, kui palju ta reklaami vastu võtta suudab, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Küll aga võib Eesti telemaastikule jõuda rohkem raha ja võimalusi, lisas ta.

"Ma ei usu üldse, et see direktiiv muudab väga palju midagi, välja arvatud seda, et tõenäoliselt sponsorluse lihtsustumine ja toote paigutuse lihtsustumine ja avalikuks tegemine, siukese salajase toodete sissesokutamise asemel saab teha seda avalikult ja tarbijale mõistetavamaks - see on kõige parem punkt, toob rohkem raha Eesti telemaastikule, sellist viisakat, mõistlikku raha," selgitas Pihel.

Toimetaja: Indrek Kuus, Laur Viirand



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: