Suured muutused meediaturul: piirangud telereklaamile leevenevad ({{commentsTotal}})

{{1471516655000 | amCalendar}}

Lähimate aastate jooksul leevenevad Eestis ja mujal Euroopa Liidus ligi 30 aastat kehtinud ranged nõuded telereklaami edastamisele, sest need on aegunud ja seavad meediaturul tegutsevad ettevõtted ebavõrdsesse konkurentsi.

Valitsus kinnitas neljapäeval pärast arutelu seisukohad Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi kohta, mille kohaselt Eesti üldiselt toetab eelnõud, sealhulgas karmistunud nõudeid Euroopast pärit teletoodangu edastamisele voogedastuskeskkondades ning paindlikumaid reegleid reklaamile.

"Põhieesmärk on loomulikult see, et tarbijale muuta kogu tarbimisprotsessi lihtsamaks ja valikut suuremaks. Ja teiselt poolt tagada selle sektori areng ja erinevate audiovisuaalmeedia teenustele võrdsed võimalused, mida tänane direktiiv päriselt ei suuda enam tagada," ütles kultuuriminister Indrek Saar valitsuse pressikonverentsil.

Lähtuvalt direktiivist kehtib Eestis meediateenuste seadus, mille täitmist jälgib tehnilise järelevalve amet. Ameti side- ja meediateenuste osakonna nõunik Peeter Sookruus selgitas ERR-ile, et säilib küll 1989. aastast kehtiv piirang, et reklaam ei tohi moodustada rohkem kui 20 protsenti kogu saateajast ajavahemikus 7.00–23.00, kuid praeguse 12 minuti asemel tunnis saaks teleedastajad vabamalt kogu päeva lõikes valida, millal reklaami näidata.

"Näiteks kui Eestis Kanal 2, TV3 ja Tallinna TV peavad jälgima neid nõudeid, sealhulgas viieprotsendilist uudistemahtu, siis teised audiovisuaalset teenust pakkuvad kanalid seda tegema ei pea," ütles Sookruus. Ta nõustus väitega, et midagi taolist toimub praegu ka taksoturul, kus sama teenuse pakkujatele kehtivad erinevad nõudmised.

Piirangute tõttu jääb Sookruusi sõnul direktiivile allutatud meediakanalitel kätte vähem raha, mille nad võiksid investeerida omasaadetesse ja programmi sisusse.

"Tõepoolest saab direktiivi praegusel kujul jõustamise korral teha vaadatavuse tippajal pooletunniseid reklaamipause ja näidata öö läbi ainult reklaami, kuid iseasi, kes seda vaadata tahab," rääkis Sookruus. "Televaataja saab ise hakkama oma valikute tegemisel."

Reklaamiks võib teleprogrammis uudistesaateid, pikemaid lastesaateid ning kino- ja telefilme katkestada praegu üks kord 30 minuti kohta, tulevikus saaks seda teha kord 20 minuti kohta.

Eelisseisu jäävad Euroopa päritolu teosed

Muuhulgas toetab Eesti eelnõu järgi Euroopa päritolu teoste levi edendamise põhimõtteid, ent märgib samas, et konkreetsed meetmed vajavad täpsustamist. Komisjoni maikuus esitatud ettepanekud kohustaksid tellitavate teenuste nagu Netflix osutajaid tagama, et vähemalt 20 protsenti nende filmikataloogist moodustaksid Euroopa päritolu teosed.

"Üks olulisemaid punkte Eesti jaoks on täiendused päritoluriigi põhimõtte ja jurisdiktsiooni mudeli ning piiriülese leviga meediateenuste vastuvõtu ja taasedastamise vabaduse põhimõtte kohaldamisel, mida Eesti toetab," seisab Eesti seisukohtade eelnõus.

Valitsuse teatel peab Eesti oluliseks ka põhjendatud juhtudel erandite tegemist sellest põhimõttest kõrvalekaldumiseks. "Toetame lähenemist, mille kohaselt päritoluriigi põhimõttest kõrvalekaldumise alused on piisavalt selgelt määratletud ning kiireloomulistel juhtudel on liikmesriigil õigus sekkuda ja meediateenust piirata juba meediateenuse osutaja esimese rikkumise korral," selgub eelnõust.

Viimase sätte rakendumine on Sookruusi sõnul eriti otstarbekas, sest praegu tuleb ka teadlikult meediateenuste seaduse rikkujatele koostada ettekirjutusi ja alles seejärel rakendada piiranguid, kuid näiteks kriisisituatsioonis vaenulikku propagandat edastava kanali sulgemiseks poleks selline mehhanism mõeldav.

"Me teame, et selleks, et Euroopa ühisturureeglite alusel saada vabalt tegutseda, selle jaoks ka kolmandate riikide tootjad lihtsalt registreerivad oma telejaama kuskil Euroopa riigis nii-öelda postkasti-toimetusena ja pääsevad vabalt Euroopa turule. Aga tegelikkuses toimetus vastutust ei oma ja sellisel juhul ei ole võimalik ka tegelikult reguleerida nende käitumist. Sellest tulenevalt toetame meie kindlasti seda, et oleks ühtlustatud ja senisest kiirem ja efektiivsem meediateenuse piiramise võimalus olukordades, kus ilmneb tõsine oht avalikule korrale ja riigi julgeolekule," rääkis Indrek Saar.

Piirangud vägivalla õhutamisele ja pornograafia näitamisele säilivad

Samuti peavad videojagamise platvormid Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt kaitsma alaealisi kahjuliku sisu eest nagu pornograafia ja vägivald ning kõiki kodanikke vaenu õhutamise eest. Selleks võib muu hulgas kasutada vahendeid, millega kasutajad saavad teatada kahjulikust sisust ja seda märgistada, ning vanuse kontrollimise ja vanemliku kontrolli süsteeme.

Euroopa Komisjon esitas ettepanekud ühtsete audiovisuaalteenuste eeskirjade ajakohastamiseks mai lõpus. Komisjoni teatel on nende eesmärk luua õiglasem ettevõtluskeskkond, soodustada Euroopa päritoluga filmide levitamist, kaitsta lapsi ja võidelda paremini vaenuõhutuse vastu.

Seisukohtade kinnitamine valitsuses annab Eesti esindajatele vajaliku mandaadi läbirääkimisteks Euroopa Liidu Nõukogu audiovisuaalteemade töögrupi kohtumistel, kus liikmesriigid avaldavad komisjoni eelnõu suhtes arvamust ja pakuvad välja muudatusettepanekud.

Meediaõppejõud Pihel ohtu ei näe

Tallinna ülikooli meediaõppejõud Jüri Pihel ei usu, et telejaamad võiksid hakata kõige magusamal ajal tohutus mahus reklaami näitama, sest lõppkokkuvõttes otsustab siiski televaataja oma valikutega, kui palju ta reklaami vastu võtta suudab, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Küll aga võib Eesti telemaastikule jõuda rohkem raha ja võimalusi, lisas ta.

"Ma ei usu üldse, et see direktiiv muudab väga palju midagi, välja arvatud seda, et tõenäoliselt sponsorluse lihtsustumine ja toote paigutuse lihtsustumine ja avalikuks tegemine, siukese salajase toodete sissesokutamise asemel saab teha seda avalikult ja tarbijale mõistetavamaks - see on kõige parem punkt, toob rohkem raha Eesti telemaastikule, sellist viisakat, mõistlikku raha," selgitas Pihel.

Toimetaja: Indrek Kuus, Laur Viirand



Eesti epeenaiskondEesti epeenaiskond
Eesti epeenaiskond jõudis MM-il finaali

Eesti naiste epeekoondis (Kristina Kuusk, Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Irina Embrich) vehkleb täna Saksamaal Leipzigis peetaval MM-il võistkonnavõistluses.

Uuendatud: 16:45 
Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.Portugal alistas finaalis võõrustaja Prantsusmaa 1:0 ja tuli Euroopa meistriks.
Jalgpalli suurturniirid ja Eesti koondise mängud püsivad ERR-i kanalites

Eesti Rahvusringhääling omandas UEFA-lt 2020. aastal toimuvate jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri teleõigused, samuti sellele eelneva ning järgneva valiktsükli ning jalgpalli rahvuskoondiste uue formaadi Nations League ülekandeõigused aastatel 2018 - 2021. ERR-i kanalitesse jõuavad kõik sel perioodil toimuvad Eesti jalgpalli rahvuskoondise mängud ning EM-finaalturniir, kokku ligi sada rahvusvahelist jalgpallikohtumist järgmise nelja aasta jooksul.

Kaader videostKaader videost
ERR.ee video | Heidy Purga: Viljandis on mingi teistsugune aura

Neljapäeval stardib Viljandis 25. pärimusmuusika festival, mis toob mitmekesise artistideprogrammi päeval ning uhked järelpeod õhtul. Järelpeo korraldajad Heidy Purga ja Bert Prikenfeld rääkisid Viljandi folgi olulisusest.

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Automaat, arhiivifoto.Automaat, arhiivifoto.
CNN avaldas videod Talibani käes olevatest Vene relvadest

CNN on saanud enda valdusse videod, mis suurendavad kahtlusi, et Venemaa on tarninud Afganistanis tegutsevale äärmusrühmitusele Taliban moodsamat relvastust. Nii Afganistani võimud kui ka USA on Moskvat käesoleval aastal korduvalt süüdistanud Talibani relvastamises, Venemaa esindajad on aga kõik sellised väited tagasi lükanud.

Eesti võrkpallifännidEesti võrkpallifännid
Eestist sõidab võrkpalli EM-finaalturniirile ligi 1500 fänni

Kuni juuni lõpuni oli Eesti võrkpallisõpradel võimalus osta Eesti võrkpallikoondise EM-i alagrupimängude pileteid ainult Eesti fännidele reserveeritud sektoritesse. Fännid kasutasid võimalust aktiivselt, augusti lõpus sõidab rahvuskoondisele kaasa elama umbes poolteist tuhat poolehoidjat.

TÜ raamatukoguTÜ raamatukogu
TÜ raamatukogu valmib tuleva aasta detsembris

Tartu ülikooli (TÜ) raamatukogu ehitustöid jätkavad YIT Ehituse asemel AS Ehitustrust ja Tallinna Ehitustrust ning tööd lõppevad esialgse kava kohaselt tuleva aasta detsembris.

Kirjanik Indrek Hargla, 2013Kirjanik Indrek Hargla, 2013
Selgusid aasta parimad ulmeteosed

Eesti ulmeühing jagas 20. korda ulme aastaauhindu Stalker.

Kütuseauto Lätis.Kütuseauto Lätis.
Läti minister: Eestis jäävad aktsiisid ka tuleval aastal kõrgemaks kui Lätis

Läti kavandab järgmisest aastast suurt maksureformi, mis toob kaasa ka aktsiisitõusu. Pärast seda jäävad aktsiisid lõunanaabrite juures endiselt väiksemaks kui Eestis, kinnitas Läti rahandusminister.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.