Savisaar: oleksin võinud istuda ka Siberis muldonnis ({{commentsTotal}})

Üleminekuvalitsuse peaminister (1990-1992) Edgar Savisaar tõdes 20. augusti aastapäevaintervjuus, et kõik võinuks minna ka nii, nagu nägi ta 1990. aasta unenäos: tema ja Mihhail Gorbatšov on saadetud Siberisse ja nad elavad kõrvuti muldonnides.

Kui intervjueerija Indrek Treufeld palus Savisaarel meenutada mõnd seika kunagisest peaministriajast, tõi Savisaar näite 1990. aasta unenäost.

"Nägin unes, et ma olen viidud Siberisse, elan seal ühes muldonnis. Ja teises muldonnis minu kõrval elas Mihhail Gorbatšov. See on ka üks võimalik stsenaarium, kuidas asjad võinuks minna. Meil läks väga õnnelikult," hindab Savisaar tagantjärele.

Savisaar ütles, et kui putš oleks õnnestunud ja võim oleks vahetunud, oleks mõni nädal hiljem jõutud ka Eestini. Tema sõnul jäeti meid esialgu rahule vaid seetõttu, et kõigepealt keskenduti Moskvas võimuhaaramisele.

Küsimusele, miks öeldakse, et Eesti poliitika on 25 aastat tiirelnud suuresti ümber Savisaare, vastas poliitik, et küsida tuleb nende käest, kes tiirutavad.

"Arvan, et ma midagi olen teinud Eesti ajaloos selle viimase 25 aasta jooksul. Nii peaministrina, Tallinna linnapeana, riigikogu aseesimehena ja ka teistes ametites, kus mul on tulnud olla. Ju mul siis on neid, kellele ei meeldi minu toimetamine. See on nende mure ja eks nad püüavad must jagu saada, aga 25 aastat ei ole jagu saanud," laususu Savisaar.

Savisaar vastas "jah ja ei" küsimusele, kas tänane Eesti on selline, nagu ta 25 aasta eest lootis. "Julgeks öelda, et Tallinn on Euroopale järele jõudnud. Tundub, et tallinlased on sellega väga rahul. Ega nad muidu poleks neljadel valimistel järjest meile enamust andnud. See on kõige suurem pluss - edukas Tallinn."

"Kõige suurem miinus? Me ei ole kaugeltki enam nii ühtsed, nagu 25 aastat tagasi, mis meile Eesti iseseisvuse tõi. Kui ma mõtlen sellele, et praegu elab enam kui 100 000 inimest välismaal, pole ma enam kindel, et jagub neid inimesi, kes tuleks lauluväljakule ja nad mõtleksid nii, nagu tol korral. Aga lootus jääb."

Selles, ta ajalugu teeb alati rahvas, mitte poliitikud, on Savisaar veendunud. "Öelge mulle, kui 300 000 inimest tuleb lauluväljakule, siis mis see muud on kui ajalugu. Mis puutuvad siia need juhid? Nad käivad asjadega kaasas. Kui neid inimesi poleks tulnud, polnuks ka juhtidel muud teha kui käsi laiutada."

Toimetaja: Priit Luts



Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

tehnikakommentaar
Facebook mängib aju dopamiinivõrgustikule.

Facebookist on saanud head otsustusvõimet ähmastav narkootikum

Facebooki algne eesmärk polnud mõjutada maailma valima Donald Trumpe või kaotada selle kasutajate vaimne sõltumatus. Paraku suudab sotsiaalvõrgustik mõjutada aju dopamiinivõrgustikku tänaseks isegi liiga hästi, nendib Facebooki selle alguspäevil arendada aidanud Chamath Palihapitiya, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

kahe isa kogemused
Isapuhkuse päevikut pidasid Pärt Ojamaa Tartust ja Lauri Koort Tallinnast.

Isapuhkuse päevik: ära püüa olla aasta isa, ole lihtsalt olemas

Kas lastega jalgsi poes käimine on kangelastegu või normaalsus? Millal on okei osta laps ära magusaga? Kui sujuvalt toimub vahetus emapuhkuselt isapuhkusele? ERR palus kahel lapsepuhkusel oleval Tartu ja Tallinna isal pidada päevikut ja arutleda isapuhkuse teemal.

Noored Arvamusfestivalil

Uuring: eesti ja vene noorte vahel laiutab kodanikuhariduses suur lõhe

Eesti õpilaste teadmised ühiskonna ja kodanikurollide kohta on paranenud, kuid eesti ja vene õppekeelega noorte hulgas on siin väga suured erinevused. Samas ei usalda noored ajakirjandust ega kipu olema poliitiliselt aktiivsed. Poliitilise aktiivsuse osas on vene õppekeelega noored aktiivsemad kui eesti teismelised.

hääleta!
Spordiaasta tähed auhinnad

Algas "Aasta sportlane 2017" rahvahääletus

Esmaspäeva varahommikul avas Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2017” rahvahääletuse, kui oma soosikute poolt saab hääletada internetis EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse teatavaks 27. detsembril toimuval “Spordiaasta tähed 2017” auhinnagalal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: