Savisaar: oleksin võinud istuda ka Siberis muldonnis ({{commentsTotal}})

Üleminekuvalitsuse peaminister (1990-1992) Edgar Savisaar tõdes 20. augusti aastapäevaintervjuus, et kõik võinuks minna ka nii, nagu nägi ta 1990. aasta unenäos: tema ja Mihhail Gorbatšov on saadetud Siberisse ja nad elavad kõrvuti muldonnides.

Kui intervjueerija Indrek Treufeld palus Savisaarel meenutada mõnd seika kunagisest peaministriajast, tõi Savisaar näite 1990. aasta unenäost.

"Nägin unes, et ma olen viidud Siberisse, elan seal ühes muldonnis. Ja teises muldonnis minu kõrval elas Mihhail Gorbatšov. See on ka üks võimalik stsenaarium, kuidas asjad võinuks minna. Meil läks väga õnnelikult," hindab Savisaar tagantjärele.

Savisaar ütles, et kui putš oleks õnnestunud ja võim oleks vahetunud, oleks mõni nädal hiljem jõutud ka Eestini. Tema sõnul jäeti meid esialgu rahule vaid seetõttu, et kõigepealt keskenduti Moskvas võimuhaaramisele.

Küsimusele, miks öeldakse, et Eesti poliitika on 25 aastat tiirelnud suuresti ümber Savisaare, vastas poliitik, et küsida tuleb nende käest, kes tiirutavad.

"Arvan, et ma midagi olen teinud Eesti ajaloos selle viimase 25 aasta jooksul. Nii peaministrina, Tallinna linnapeana, riigikogu aseesimehena ja ka teistes ametites, kus mul on tulnud olla. Ju mul siis on neid, kellele ei meeldi minu toimetamine. See on nende mure ja eks nad püüavad must jagu saada, aga 25 aastat ei ole jagu saanud," laususu Savisaar.

Savisaar vastas "jah ja ei" küsimusele, kas tänane Eesti on selline, nagu ta 25 aasta eest lootis. "Julgeks öelda, et Tallinn on Euroopale järele jõudnud. Tundub, et tallinlased on sellega väga rahul. Ega nad muidu poleks neljadel valimistel järjest meile enamust andnud. See on kõige suurem pluss - edukas Tallinn."

"Kõige suurem miinus? Me ei ole kaugeltki enam nii ühtsed, nagu 25 aastat tagasi, mis meile Eesti iseseisvuse tõi. Kui ma mõtlen sellele, et praegu elab enam kui 100 000 inimest välismaal, pole ma enam kindel, et jagub neid inimesi, kes tuleks lauluväljakule ja nad mõtleksid nii, nagu tol korral. Aga lootus jääb."

Selles, ta ajalugu teeb alati rahvas, mitte poliitikud, on Savisaar veendunud. "Öelge mulle, kui 300 000 inimest tuleb lauluväljakule, siis mis see muud on kui ajalugu. Mis puutuvad siia need juhid? Nad käivad asjadega kaasas. Kui neid inimesi poleks tulnud, polnuks ka juhtidel muud teha kui käsi laiutada."

Toimetaja: Priit Luts



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

ETV tütarlastekoorETV tütarlastekoor
Fotod: ETV tütarlastekoor valmistub kooride Eurovisiooniks

Laupäeval astub ETV tütarlastekoor võistlustulle kooride Eurovisioonil, mis toimub Lätis. Enne võistlust tehakse neil hetkeil viimaseid proove.

"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema