Uudistepäeva kokkuvõte 18. augustil: muutustest meediaturul, Haapsalu raudteest ja õppelaenuvõlglastest ({{commentsTotal}})

Meeldivat tööpäeva lõppu! Siin on valik uudiseid, mis on kujundanud tänast uudispäeva!

Suured muutused meediaturul: piirangud telereklaamile leevenevad

Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivist selgub, et lähimate aastate jooksul leevenevad Eestis ja mujal Euroopa Liidus ligi 30 aastat kehtinud ranged nõuded telereklaami edastamisele.

Euroopa Liidu hinnangul on praegused reeglid aegunud ja seavad meediaturul tegutsevad ettevõtted ebavõrdsesse konkurentsi.

Tehnilise järelevalve ameti nõuniku Peeter Sookruusi sõnul jääb kehtima 1989. aastast kehtiv piirang, et reklaam ei tohi moodustada rohkem kui 20 protsenti kogu saateajast ajavahemikus kella seitsmest hommikul kuni üheteistkümneni öösel, kuid praeguse 12 minuti asemel tunnis saaks teleedastajad vabamalt kogu päeva lõikes valida, millal reklaami näidata.

 

Haapsalu raudtee taastajad loodavad toetust Junckeri fondist

Haapsalu raudtee taastamiseks loodud aktsiaselts Lääne Raudtee valmistab ette taotlust Euroopa Liidu käivitatud Euroopa strateegiliste investeeringute fondile (EFSI) ehk niinimetatud Junckeri fondile.

Enne taotluse esitamist peab Lääne Raudtee sõlmima kokkuleppe riigiga, mille alusel saaks ettevõte kavandatavale trassile lubada rongiliikluse.

Riigil on aga raudtee arendamisega seotud raha jagatud 2020. aastani ja varsti tuleb Rail Balticu rajamiseks sadu miljoneid eurosid eraldada. Seetõttu on riigil praeguses olukorras keeruline leida raha Turba või Haapsaluni viiva raudtee arendamiseks.

 

Õppelaenuvõlg on vähenenud alla 2,5 miljoni euro

Kui veel eelmise aasta lõpus oli õppelaenuvõlglaste arv üle 1700 ja võlgnevuste kogusumma ligi 3 miljonit eurot, siis tänavu juuli lõpuks oli võlglaste arv vähenenud 1444-ni ja summa 2,45 miljoni euroni

Võlasuuruse vähenemises mängib rolli nii üldine majandusliku olukorra paranemine kui ka õppurite on teadlikuse kasv, mistõttu ei võeta laenu enam kergekäeliselt.

Õppelaenu võtab umbes kümme protsenti õppelaenuõiguslikest õppuritest. Õppelaenu ülempiir on viimastel aastatel olnud 1920 eurot.

 

Ilmateade: päike naaseb

Homme tuleb vahelduva pilvisusega ilm. Pärastlõunal sajab kohati hoovihma. Puhub kagu- ja lõunatuul 4-10, saartel puhanguti kuni 14 m/s, õhtul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 18..22°C.

Uuring: suur osa venemaalasi ei süüdista majanduskriisis võime

Kuigi enamik venemaalastest tunnetab, et riigis on majanduskriis, leiab suur osa rahvast ikkagi, et Venemaa on õigel kursil ning ei seosta kriisi riigi vastu kehtestatud majandussanktsioonidega, selgub Levada keskuse ja Venemaa statistikaameti värskest uuringust.

Uuringu kohaselt leiab 70 protsenti venemaalastest, et riik peab jätkama oma välispoliitikat just samal kursil, vaatamata USA ja Euroopa Liidu kehtestatud majandussanktsioonidele. Samas tunnetab 77 protsenti rahvast, et riik on majanduskriisis.

Levada keskuse peadirektori Lev Gudkovi hinnangul on venelaste meelest riigi suurvõimu staatus maailmas taastatud ja see on Vene elanike jaoks tähtsam kui majanduslik olukord.

 

Neli kuud vahi all istunud autovargad Valgevenest pääsesid tingimisi vabadusse

Kaks Valgevenest pärit autovarast, kes teadaolevalt varastasid Eestist kuus ja üritasid varastada nelja sõidukit, pääsesid pärast nelja kuud vahi all istumist vabadusse. Pärnu maakohus mõistis kokkuleppemenetluses meestele kolmeaastase vangistuse, millest tuli reaalselt ära kanda neli kuud ja ülejäänud vangistus jäi tingimisi nelja-aastase katseajaga.

Kuna mehed võeti vahi alla aprilli keskpaigas, on reaalne karistus nüüdseks neil kantud ning nad pääsesid vabadusse. Lisakaristusena kohaldati mõlemale kümne-aastane riiki sissesõidu keeld. Samuti konfiskeeriti meeste kasutuses olnud sõiduk.

Mullu 26. augustist alates käisid 52-aastane Ihar ja 48-aastane German mitmel korral Eestis, eesmärgiga varastada vähemalt kümme sõidukit.

Kuuel korral see õnnestus, neljal juhul jäi vargus erinevatel põhjustel lõpule viimata. Hilisem uurimine tuvastas, et meestel oli tehtud korralik eeltöö, mis tegi autode varguste ärahoidmise omanike jaoks peaaegu võimatuks.

 

Seadusemuudatus kaotab "vahtralehe" kasutamise kohustuse

Majandusministeerium on valmis saanud liiklusseaduse eelnõu, mis muu hulgas kaotab algaja juhi tunnusmärgi ehk nn vahtralehe kasutamise kohustuslikkuse.
Ministeerium põhjendab vahtralehe kaotamise nõuet asjaoluga, et paranenud sõidukoolitustega ei täida see enam teistele juhtidele hoiatavat eesmärki. Juhi soovi korral endast kui alustavast juhist märku anda võib vahtralehe autole siiski riputada.

Algajale juhile kehtiv kiiruspiirang sõita 110 km/h kiirusega alas sõita 90 km/h säilib.



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: