Uudistepäeva kokkuvõte 18. augustil: muutustest meediaturul, Haapsalu raudteest ja õppelaenuvõlglastest ({{commentsTotal}})

Meeldivat tööpäeva lõppu! Siin on valik uudiseid, mis on kujundanud tänast uudispäeva!

Suured muutused meediaturul: piirangud telereklaamile leevenevad

Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivist selgub, et lähimate aastate jooksul leevenevad Eestis ja mujal Euroopa Liidus ligi 30 aastat kehtinud ranged nõuded telereklaami edastamisele.

Euroopa Liidu hinnangul on praegused reeglid aegunud ja seavad meediaturul tegutsevad ettevõtted ebavõrdsesse konkurentsi.

Tehnilise järelevalve ameti nõuniku Peeter Sookruusi sõnul jääb kehtima 1989. aastast kehtiv piirang, et reklaam ei tohi moodustada rohkem kui 20 protsenti kogu saateajast ajavahemikus kella seitsmest hommikul kuni üheteistkümneni öösel, kuid praeguse 12 minuti asemel tunnis saaks teleedastajad vabamalt kogu päeva lõikes valida, millal reklaami näidata.

 

Haapsalu raudtee taastajad loodavad toetust Junckeri fondist

Haapsalu raudtee taastamiseks loodud aktsiaselts Lääne Raudtee valmistab ette taotlust Euroopa Liidu käivitatud Euroopa strateegiliste investeeringute fondile (EFSI) ehk niinimetatud Junckeri fondile.

Enne taotluse esitamist peab Lääne Raudtee sõlmima kokkuleppe riigiga, mille alusel saaks ettevõte kavandatavale trassile lubada rongiliikluse.

Riigil on aga raudtee arendamisega seotud raha jagatud 2020. aastani ja varsti tuleb Rail Balticu rajamiseks sadu miljoneid eurosid eraldada. Seetõttu on riigil praeguses olukorras keeruline leida raha Turba või Haapsaluni viiva raudtee arendamiseks.

 

Õppelaenuvõlg on vähenenud alla 2,5 miljoni euro

Kui veel eelmise aasta lõpus oli õppelaenuvõlglaste arv üle 1700 ja võlgnevuste kogusumma ligi 3 miljonit eurot, siis tänavu juuli lõpuks oli võlglaste arv vähenenud 1444-ni ja summa 2,45 miljoni euroni

Võlasuuruse vähenemises mängib rolli nii üldine majandusliku olukorra paranemine kui ka õppurite on teadlikuse kasv, mistõttu ei võeta laenu enam kergekäeliselt.

Õppelaenu võtab umbes kümme protsenti õppelaenuõiguslikest õppuritest. Õppelaenu ülempiir on viimastel aastatel olnud 1920 eurot.

 

Ilmateade: päike naaseb

Homme tuleb vahelduva pilvisusega ilm. Pärastlõunal sajab kohati hoovihma. Puhub kagu- ja lõunatuul 4-10, saartel puhanguti kuni 14 m/s, õhtul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 18..22°C.

Uuring: suur osa venemaalasi ei süüdista majanduskriisis võime

Kuigi enamik venemaalastest tunnetab, et riigis on majanduskriis, leiab suur osa rahvast ikkagi, et Venemaa on õigel kursil ning ei seosta kriisi riigi vastu kehtestatud majandussanktsioonidega, selgub Levada keskuse ja Venemaa statistikaameti värskest uuringust.

Uuringu kohaselt leiab 70 protsenti venemaalastest, et riik peab jätkama oma välispoliitikat just samal kursil, vaatamata USA ja Euroopa Liidu kehtestatud majandussanktsioonidele. Samas tunnetab 77 protsenti rahvast, et riik on majanduskriisis.

Levada keskuse peadirektori Lev Gudkovi hinnangul on venelaste meelest riigi suurvõimu staatus maailmas taastatud ja see on Vene elanike jaoks tähtsam kui majanduslik olukord.

 

Neli kuud vahi all istunud autovargad Valgevenest pääsesid tingimisi vabadusse

Kaks Valgevenest pärit autovarast, kes teadaolevalt varastasid Eestist kuus ja üritasid varastada nelja sõidukit, pääsesid pärast nelja kuud vahi all istumist vabadusse. Pärnu maakohus mõistis kokkuleppemenetluses meestele kolmeaastase vangistuse, millest tuli reaalselt ära kanda neli kuud ja ülejäänud vangistus jäi tingimisi nelja-aastase katseajaga.

Kuna mehed võeti vahi alla aprilli keskpaigas, on reaalne karistus nüüdseks neil kantud ning nad pääsesid vabadusse. Lisakaristusena kohaldati mõlemale kümne-aastane riiki sissesõidu keeld. Samuti konfiskeeriti meeste kasutuses olnud sõiduk.

Mullu 26. augustist alates käisid 52-aastane Ihar ja 48-aastane German mitmel korral Eestis, eesmärgiga varastada vähemalt kümme sõidukit.

Kuuel korral see õnnestus, neljal juhul jäi vargus erinevatel põhjustel lõpule viimata. Hilisem uurimine tuvastas, et meestel oli tehtud korralik eeltöö, mis tegi autode varguste ärahoidmise omanike jaoks peaaegu võimatuks.

 

Seadusemuudatus kaotab "vahtralehe" kasutamise kohustuse

Majandusministeerium on valmis saanud liiklusseaduse eelnõu, mis muu hulgas kaotab algaja juhi tunnusmärgi ehk nn vahtralehe kasutamise kohustuslikkuse.
Ministeerium põhjendab vahtralehe kaotamise nõuet asjaoluga, et paranenud sõidukoolitustega ei täida see enam teistele juhtidele hoiatavat eesmärki. Juhi soovi korral endast kui alustavast juhist märku anda võib vahtralehe autole siiski riputada.

Algajale juhile kehtiv kiiruspiirang sõita 110 km/h kiirusega alas sõita 90 km/h säilib.



INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema