Uudistepäeva kokkuvõte 18. augustil: muutustest meediaturul, Haapsalu raudteest ja õppelaenuvõlglastest ({{commentsTotal}})

Meeldivat tööpäeva lõppu! Siin on valik uudiseid, mis on kujundanud tänast uudispäeva!

Suured muutused meediaturul: piirangud telereklaamile leevenevad

Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivist selgub, et lähimate aastate jooksul leevenevad Eestis ja mujal Euroopa Liidus ligi 30 aastat kehtinud ranged nõuded telereklaami edastamisele.

Euroopa Liidu hinnangul on praegused reeglid aegunud ja seavad meediaturul tegutsevad ettevõtted ebavõrdsesse konkurentsi.

Tehnilise järelevalve ameti nõuniku Peeter Sookruusi sõnul jääb kehtima 1989. aastast kehtiv piirang, et reklaam ei tohi moodustada rohkem kui 20 protsenti kogu saateajast ajavahemikus kella seitsmest hommikul kuni üheteistkümneni öösel, kuid praeguse 12 minuti asemel tunnis saaks teleedastajad vabamalt kogu päeva lõikes valida, millal reklaami näidata.

 

Haapsalu raudtee taastajad loodavad toetust Junckeri fondist

Haapsalu raudtee taastamiseks loodud aktsiaselts Lääne Raudtee valmistab ette taotlust Euroopa Liidu käivitatud Euroopa strateegiliste investeeringute fondile (EFSI) ehk niinimetatud Junckeri fondile.

Enne taotluse esitamist peab Lääne Raudtee sõlmima kokkuleppe riigiga, mille alusel saaks ettevõte kavandatavale trassile lubada rongiliikluse.

Riigil on aga raudtee arendamisega seotud raha jagatud 2020. aastani ja varsti tuleb Rail Balticu rajamiseks sadu miljoneid eurosid eraldada. Seetõttu on riigil praeguses olukorras keeruline leida raha Turba või Haapsaluni viiva raudtee arendamiseks.

 

Õppelaenuvõlg on vähenenud alla 2,5 miljoni euro

Kui veel eelmise aasta lõpus oli õppelaenuvõlglaste arv üle 1700 ja võlgnevuste kogusumma ligi 3 miljonit eurot, siis tänavu juuli lõpuks oli võlglaste arv vähenenud 1444-ni ja summa 2,45 miljoni euroni

Võlasuuruse vähenemises mängib rolli nii üldine majandusliku olukorra paranemine kui ka õppurite on teadlikuse kasv, mistõttu ei võeta laenu enam kergekäeliselt.

Õppelaenu võtab umbes kümme protsenti õppelaenuõiguslikest õppuritest. Õppelaenu ülempiir on viimastel aastatel olnud 1920 eurot.

 

Ilmateade: päike naaseb

Homme tuleb vahelduva pilvisusega ilm. Pärastlõunal sajab kohati hoovihma. Puhub kagu- ja lõunatuul 4-10, saartel puhanguti kuni 14 m/s, õhtul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 18..22°C.

Uuring: suur osa venemaalasi ei süüdista majanduskriisis võime

Kuigi enamik venemaalastest tunnetab, et riigis on majanduskriis, leiab suur osa rahvast ikkagi, et Venemaa on õigel kursil ning ei seosta kriisi riigi vastu kehtestatud majandussanktsioonidega, selgub Levada keskuse ja Venemaa statistikaameti värskest uuringust.

Uuringu kohaselt leiab 70 protsenti venemaalastest, et riik peab jätkama oma välispoliitikat just samal kursil, vaatamata USA ja Euroopa Liidu kehtestatud majandussanktsioonidele. Samas tunnetab 77 protsenti rahvast, et riik on majanduskriisis.

Levada keskuse peadirektori Lev Gudkovi hinnangul on venelaste meelest riigi suurvõimu staatus maailmas taastatud ja see on Vene elanike jaoks tähtsam kui majanduslik olukord.

 

Neli kuud vahi all istunud autovargad Valgevenest pääsesid tingimisi vabadusse

Kaks Valgevenest pärit autovarast, kes teadaolevalt varastasid Eestist kuus ja üritasid varastada nelja sõidukit, pääsesid pärast nelja kuud vahi all istumist vabadusse. Pärnu maakohus mõistis kokkuleppemenetluses meestele kolmeaastase vangistuse, millest tuli reaalselt ära kanda neli kuud ja ülejäänud vangistus jäi tingimisi nelja-aastase katseajaga.

Kuna mehed võeti vahi alla aprilli keskpaigas, on reaalne karistus nüüdseks neil kantud ning nad pääsesid vabadusse. Lisakaristusena kohaldati mõlemale kümne-aastane riiki sissesõidu keeld. Samuti konfiskeeriti meeste kasutuses olnud sõiduk.

Mullu 26. augustist alates käisid 52-aastane Ihar ja 48-aastane German mitmel korral Eestis, eesmärgiga varastada vähemalt kümme sõidukit.

Kuuel korral see õnnestus, neljal juhul jäi vargus erinevatel põhjustel lõpule viimata. Hilisem uurimine tuvastas, et meestel oli tehtud korralik eeltöö, mis tegi autode varguste ärahoidmise omanike jaoks peaaegu võimatuks.

 

Seadusemuudatus kaotab "vahtralehe" kasutamise kohustuse

Majandusministeerium on valmis saanud liiklusseaduse eelnõu, mis muu hulgas kaotab algaja juhi tunnusmärgi ehk nn vahtralehe kasutamise kohustuslikkuse.
Ministeerium põhjendab vahtralehe kaotamise nõuet asjaoluga, et paranenud sõidukoolitustega ei täida see enam teistele juhtidele hoiatavat eesmärki. Juhi soovi korral endast kui alustavast juhist märku anda võib vahtralehe autole siiski riputada.

Algajale juhile kehtiv kiiruspiirang sõita 110 km/h kiirusega alas sõita 90 km/h säilib.



"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Õlle väljapanek kaupluses.Õlle väljapanek kaupluses.

Õlletootjad ennustavad: Eestis on õlu varsti kolm korda kallim kui Lätis

Eesti suurimad õlletootjad, Saku õlletehas ja A. Le Coq ennustavad, et seoses aktsiisitõusuga hakkab Eestis õlu varsti maksma ligi kolm korda enam kui Lätis. 2020. aastal võib pooleliitrine õlu poes maksta juba üle kahe euro.

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Võistlustöö "New Balance"Võistlustöö "New Balance"
Fotod: Vanasadama silla arhitektuurikonkursi võitis Hollandi-Läti büroo

Tallinna Sadam avaldas reedel Vanasadamasse Admiraliteedi basseinile rajatava jalakäijate silla arhitektuurivõistlused võitjad. Edukaks osutus Hollandi ja Läti arhitektide tandemi SIA Witteveen + Bos Latvia võistlustöö märksõnaga "New Balance 100".

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema