Uudistepäeva kokkuvõte 18. augustil: muutustest meediaturul, Haapsalu raudteest ja õppelaenuvõlglastest ({{commentsTotal}})

Meeldivat tööpäeva lõppu! Siin on valik uudiseid, mis on kujundanud tänast uudispäeva!

Suured muutused meediaturul: piirangud telereklaamile leevenevad

Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivist selgub, et lähimate aastate jooksul leevenevad Eestis ja mujal Euroopa Liidus ligi 30 aastat kehtinud ranged nõuded telereklaami edastamisele.

Euroopa Liidu hinnangul on praegused reeglid aegunud ja seavad meediaturul tegutsevad ettevõtted ebavõrdsesse konkurentsi.

Tehnilise järelevalve ameti nõuniku Peeter Sookruusi sõnul jääb kehtima 1989. aastast kehtiv piirang, et reklaam ei tohi moodustada rohkem kui 20 protsenti kogu saateajast ajavahemikus kella seitsmest hommikul kuni üheteistkümneni öösel, kuid praeguse 12 minuti asemel tunnis saaks teleedastajad vabamalt kogu päeva lõikes valida, millal reklaami näidata.

 

Haapsalu raudtee taastajad loodavad toetust Junckeri fondist

Haapsalu raudtee taastamiseks loodud aktsiaselts Lääne Raudtee valmistab ette taotlust Euroopa Liidu käivitatud Euroopa strateegiliste investeeringute fondile (EFSI) ehk niinimetatud Junckeri fondile.

Enne taotluse esitamist peab Lääne Raudtee sõlmima kokkuleppe riigiga, mille alusel saaks ettevõte kavandatavale trassile lubada rongiliikluse.

Riigil on aga raudtee arendamisega seotud raha jagatud 2020. aastani ja varsti tuleb Rail Balticu rajamiseks sadu miljoneid eurosid eraldada. Seetõttu on riigil praeguses olukorras keeruline leida raha Turba või Haapsaluni viiva raudtee arendamiseks.

 

Õppelaenuvõlg on vähenenud alla 2,5 miljoni euro

Kui veel eelmise aasta lõpus oli õppelaenuvõlglaste arv üle 1700 ja võlgnevuste kogusumma ligi 3 miljonit eurot, siis tänavu juuli lõpuks oli võlglaste arv vähenenud 1444-ni ja summa 2,45 miljoni euroni

Võlasuuruse vähenemises mängib rolli nii üldine majandusliku olukorra paranemine kui ka õppurite on teadlikuse kasv, mistõttu ei võeta laenu enam kergekäeliselt.

Õppelaenu võtab umbes kümme protsenti õppelaenuõiguslikest õppuritest. Õppelaenu ülempiir on viimastel aastatel olnud 1920 eurot.

 

Ilmateade: päike naaseb

Homme tuleb vahelduva pilvisusega ilm. Pärastlõunal sajab kohati hoovihma. Puhub kagu- ja lõunatuul 4-10, saartel puhanguti kuni 14 m/s, õhtul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 18..22°C.

Uuring: suur osa venemaalasi ei süüdista majanduskriisis võime

Kuigi enamik venemaalastest tunnetab, et riigis on majanduskriis, leiab suur osa rahvast ikkagi, et Venemaa on õigel kursil ning ei seosta kriisi riigi vastu kehtestatud majandussanktsioonidega, selgub Levada keskuse ja Venemaa statistikaameti värskest uuringust.

Uuringu kohaselt leiab 70 protsenti venemaalastest, et riik peab jätkama oma välispoliitikat just samal kursil, vaatamata USA ja Euroopa Liidu kehtestatud majandussanktsioonidele. Samas tunnetab 77 protsenti rahvast, et riik on majanduskriisis.

Levada keskuse peadirektori Lev Gudkovi hinnangul on venelaste meelest riigi suurvõimu staatus maailmas taastatud ja see on Vene elanike jaoks tähtsam kui majanduslik olukord.

 

Neli kuud vahi all istunud autovargad Valgevenest pääsesid tingimisi vabadusse

Kaks Valgevenest pärit autovarast, kes teadaolevalt varastasid Eestist kuus ja üritasid varastada nelja sõidukit, pääsesid pärast nelja kuud vahi all istumist vabadusse. Pärnu maakohus mõistis kokkuleppemenetluses meestele kolmeaastase vangistuse, millest tuli reaalselt ära kanda neli kuud ja ülejäänud vangistus jäi tingimisi nelja-aastase katseajaga.

Kuna mehed võeti vahi alla aprilli keskpaigas, on reaalne karistus nüüdseks neil kantud ning nad pääsesid vabadusse. Lisakaristusena kohaldati mõlemale kümne-aastane riiki sissesõidu keeld. Samuti konfiskeeriti meeste kasutuses olnud sõiduk.

Mullu 26. augustist alates käisid 52-aastane Ihar ja 48-aastane German mitmel korral Eestis, eesmärgiga varastada vähemalt kümme sõidukit.

Kuuel korral see õnnestus, neljal juhul jäi vargus erinevatel põhjustel lõpule viimata. Hilisem uurimine tuvastas, et meestel oli tehtud korralik eeltöö, mis tegi autode varguste ärahoidmise omanike jaoks peaaegu võimatuks.

 

Seadusemuudatus kaotab "vahtralehe" kasutamise kohustuse

Majandusministeerium on valmis saanud liiklusseaduse eelnõu, mis muu hulgas kaotab algaja juhi tunnusmärgi ehk nn vahtralehe kasutamise kohustuslikkuse.
Ministeerium põhjendab vahtralehe kaotamise nõuet asjaoluga, et paranenud sõidukoolitustega ei täida see enam teistele juhtidele hoiatavat eesmärki. Juhi soovi korral endast kui alustavast juhist märku anda võib vahtralehe autole siiski riputada.

Algajale juhile kehtiv kiiruspiirang sõita 110 km/h kiirusega alas sõita 90 km/h säilib.



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
Rahvusvahelist maksete ja valuutavahetuse teenust pakkuv Eesti päritolu idufirma TransferWise saab arvestatava osa investeeringutest riskikapitaliettevõtetelt ja erainvestoritelt. Pildil kaasasutaja Kristo Käärmann.

Transferwise sai kahjumist välja

Rahaülekannete teenust pakkuva Transferwise'i möödunud majandusaasta tulemused näitavad, et aastaga ettevõtte käive kahekordistus ja miljonitesse ulatunud kahjumist on saanud miljonitesse ulatuv kasum, kirjutab ajaleht Äripäev.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: